Kui inimesed räägivad, kuula hoolikalt. Enamik inimesi ei kuula kunagi.
Mul on täna selline kummaline tunne. Ei mingit ootusärevust, kuigi õhtu tõotab tulla viimase peal tore, lõbus. Võibolla on asi selles, et olen viimasel ajal üsna palju aega kodust eemal ja see muutub tavaliseks. Või pole ma lihtsalt nädalavahetuse lainele jõudnud.
Tegelikult olen ma kohutavalt väsinud. Füüsiliselt ja vaimselt ka. Täna hommikul oli tunne, et olen eelmisel õhtul kõvasti peksa saanud. Jalgadega ribidesse või midagi taolist. Naermine ja köhimine olid samuti vaevarikkad tegevused. Oh, ega ma eriti ei kurda. Mõnus on teada saada, mis kohad kõik valutada võivad. Kui veab siis homme läheme Mõedaku kanti lauda sõitma. Talv pole ühelgi varasemal aastal nii mõnusana tundunud.
Nädalavahetus tuleb taas suhteliselt unevaene. Teab, mis kell ma täna, homme varahommikul magama saan. Aga selleks, et päev raisku ei läheks, tuleb varakult mäe poole startida. Pean ju pool päeva õppima, kuidas mäest üles saada. Ja alles siis saab edasi õppida. Kirjutamise kõrval pole just palju tegevusi, mis mulle nii palju huvi pakuks kui „snowboarding“.
.....................................................................................
Asi on lihtne. Mul on halb tuju, sest mõned üritavad seda kõigest väest rikkuda. Scarlet ütleb, et vihastada pole mõtet. Ometi ma ei saa sinna midagi parata, et ma vihast lõhkeda tahan. Kuidas võivad inimesed nii kuradima rumalad olla? Kui inimene ei oska öelda, mida tal vaja on, kuidas mina siis teadma peaksin. Ja kui dokumenti nõuab inimene, kes arvab, et minu ametikoht on mõttetu, tehku siis ise oma tembeldamisleht ära. Uuuh....
Oi aga ma oskan ka juba nähvata päris edukalt! Eriti Kronile.
Eile hirmutas ühe MSNi tuttava ära. Küsimuse peale „mis teed“ vastasin, et olen tööl. Ja poiss küsis, et kus? Olin järjekordselt halvas tujus. Pealegi tundus ta minu jaoks suhteliselt võõrana. Mis moodi ma ütlen suvalisele, kus ma töötan? Et ta siis mind sinna ahistama tuleks. Suured tänud aga ei. Ja noormees tahtis mind lihtsalt endaga õhtul välja kutsuda. Armas! Aga mitte piisavalt, et kutset vastu võtta.
Jaan Kross - Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi. (“Wikmani poisid” , 1988)
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar