laupäev, 23. veebruar 2013

Lestat 158

Howard Arnold Walter, 1883-1918
Tahan olla truu, sest on neid, kes mind usaldavad, tahan olla rikkumata, sest on neid, kes hoolivad, tahan olla tugev, sest on palju, mille nimel kannatada, tahan olla vapper, sest on palju, mida peab julgema teha. Tahan olla sõber kõigile- ka vaenlastele ja üksildastele, tahan anda ja unustada, et andsin midagi, tahan olla alandlik, sest tean, kui nõrk ma olen, tahan vaadata üles ja naerda ja armastada ja tõusta kõrgemale.

Inimesi on lihtne usaldada ja nendele hingelt kõike ära rääkida. Raske on aga hiljem avastada, et oled rääkinud liiga palju. Me kõik teame seda igivana soovitust, mille kohaselt ei tohi usaldada mitte kedagi peale iseenda. Ometi tõukab miski kummaline tunne meid jutusoonele, mille abil edastame teistele informatsiooni oma tunnetest, mõtetest ja salajastest hingesoppidest toome päevavalgele iga saladuse. Ma ei ole mõelnud, milleks seda kõike vaja teha on. Milleks siis?

Inimene on mõtlev, analüüsiv ja järeldav olend. Seda kõike saab muidugi üksinda teha, kuid paljud inimesed leiavad, et viha, kurbuse või pettumuse puhul on vaja oma tundeid kellegi kolmandaga jagada.  Kõik see jagamise teema kehtib ka positiivsete juhtumiste, emotsioonide puhul. Siis saadakse kinnitust oma tegudele, tunnetele või pannakse kõrvale mõni nõuanne, kuidas ja millega oma elu perse keerata! Just nimelt. 

Olen jõudnud arusaamisele, et inimesed ei tohiks muutuda liiga lähedaseks. Eriti, mis puudutab negatiivseid emotsioone. Elu on palju ilusam kui ei pea hoolima võõrastest inimestest, vaid oma perest ja kallimast, lastest. Ma ei soovita sõpru hüljata, kuid piirid enda ja sõbra vahel peaksid olema lihtsad ja vajadusel ranged. Tekib vähem probleeme, valesi arusaamasid ja pettumust.

Kunagi lugesin ühte naljakat raamatut, kus õpetati, kuidas inimestele närvidele käia. Seal seisis selline lause: Vali välja üks inimene ja räägi talle kõiki oma probleeme. Kuigi see raamat pidi õpetama niiöelda halba eeskuju, siis mina leidsin, et selles jutus on iva sees. Pole kunagi hea kui jutustad oma elulugu kõikidele inimestele, kes natukene head tunduvad. Teatud ülbus, kinnisus, salapära ja mõtlikkus teeb inimesest isegi selgemini mõistetava inimese, kui on seda meeletult jahvatav kuju. Lõppude lõpuks pead oma eluga edasi elama ise. Ükski nõuanne ei saa sinu elu paremaks ega halvemaks muuta.

Aitäh!