Linderman: “Minu arvates tuleb aeg, kui inimene peab endalt küsima, kas ta soovib elu täis õnne või elu täis tähendust.
”Petrelli: “Ma sooviksin mõlemat.
”Linderman: “Pole võimalik. Kaks absoluutselt erinevat rada. Tõeliseks õnneks peab inimene elama olevikus, mõtlemata sellele, mis on läinud ning mis on veel ees. Kuid elus täis tähendust on inimene määratud viibima mõtetega minevikus ning muretsema tuleviku pärast.”
(“Heroes: Parasite”, 2007)
Ma ei oleks saanud leida enam täpsemat ja selgemat tsitaati. Olen jõudnud täpselt sellesse punkti, kus esitan/esitasin endale selle sama küsimuse, millest Linderman rääkis. Selleks, et vastuseni jõuda, läheb muidugi aega. Ometi olen palju asju selgemaks saanud ja mõelnud. Minu väga hea sõbranna ütleks selle peale, et mõelda võid kõike aga teatud situatsioonis ja konditsioonis saab tõde uue valguse. Ilmselgelt on tal õigus, sest naine teab, millest räägib. Ma ei saa talle isegi mitte vastu vaielda ega väita, et olen ühes, kahes asjas veendunud. Või siiski! Tean täpselt seda, mida olen alati teadnud, kuid pimeda kombel eiranud.
-----------------------------------------------------------------------------------------
Päev täis üllatusi!
Sellest, kuidas minuga IKKA juhtub!
Sain siis oma esimese trahvi kätte. 4 aastat puhast lehte ja nüüd see närune parkimistrahv. Tere hommikust!
Suundusime Krissuga Vanemuise rõivaste laenutusse. Pean sellest kirjutama, sest ma pole niimoodi päris ammu naernud. Sammud viisid keldris asuvasse kaltsukahõngulisse laenutusse. Tuulasime veidi ringi ja pidime tõdema, et midagi kena ja seksikat me sealt igatahes ei leia. Esimesest pettumusest üle saanutena.. asusime erinevaid kostüüme proovima. Venitasime Krissuga endale kleidid selga. Esimene naerupahvak vallandus siis kui Proua laentusest üritas Krissu kleidi klambreid kinni saada. Vilunud käed said sellega hakkama aga hetk hiljem lendas haak suure kaarega kleidi küljest eemale. Mitte, et Krissu selles süüdi oleks olnud.
Proovisime veel hulk naljakaid kostüüme ja itsitasime peegli ees nagu 14. aastased. Uskuge! Kana, lehma ja sea kostüümid olid meie seljas äärmiselt naljakad. Noh! Selget emotsiooni edasi anda on raske, kuid soovitan kõigil sinna aega veetma minna. Naerda saab igatahes väga palju!
Nagu öeldakse: Pill tuleb pika ilu peale!
Nii oligi!
Istun autosse ja äärmiselt hea tuju.. kaudis kohe kui nägin oma auto kojamehe vahel kollast trahvikviitungit. Selge! Sain siis oma esimese trahvi kätte. Trahv iseenesest mind õnnetuks ei teinudki. Viis, kuidas see juhtus, tegi palju rohkem murelikuks ja olukorra halekoomiliseks. Parklasse sõites silmasin silti, mis teatas, et alal parkimine on tund aega tasuta. Isegi parkimiskell oli omal kohal ehk armatuuril, nähtavas kohas.
Viga oli aga selles, et unustasin selle seiereid keerata. Kullake ütleb pidevalt, et ta ei kannata, kuidas ma parkimiskella aknale unustan. Seekord lasi ta sellel asjandusel seal vedeleda mitu nädalat ja karma maksis mulle kohe ka kätte. Parkimiskell näitas aega 10.15. Kuid parklasse jõudsin ma kell 14.00. Ja trahvi sain juba 14.09 umbes. Jätsin siis kontrolörile mulje, et olen seal pool päeva parkinud ja maksta ei kavatsegi :D
Olen oma kohustusliku mai kuuse sissekandega hakkama saanud. Olen väga väsinud, tüdinenud, äärmiselt masendunud teatud hetkedel ja üldse tahaks vähemalt pooled asjad kuu peale saata! Aga üllatus, üllatus! Ei saa.
Ma loodan, et varsti on reede. Järgmine!