esmaspäev, 22. veebruar 2010

Lestat 47

Endast ja kellestki veel, kes seda väärt!

Ma olen teatud ringkonnas muutunud populaarseks. Just oma kirjutamisega. Minust ja kirjutatust räägitakse. Üritan koguaeg üsna otse kirjutada ja loetav raamat olla. Aga ilmselt mitte piisavalt.

Esiteks kirjutamisest ja minust taas. Kui ma mõned aastad tagasi väga palju luuletusi kirjutasin, siis mul olid kindlad eesmärgid. Et kui kunagi avaldangi luulekogu, siis varjunime all. Ja põhjus oli see, et ma ei tahtnud kuulsust, tuntust oma isikule vaid loomingule. Aga nüüd ma ei tunne enam, et mu loomingul seda tuntust vaja oleks. St ma arvan, et ma ei hakka raamatut kirjutama.

Kui mind võrrelda mõne kirjanikuga siis ma ei ole protsendi võrragi nende vääriline. Minu sõnavara ja lauseehitus jääb nendele tugevasti alla. Meelsamini pean blogi ja naudin oma 5 fänni vaikivat vaimustust kui 5555 hullunud teismelise karjuvat kiitust.

Aga suured tänud A., kes mind piisavalt heaks peab. Nagu ma ütlesin, kunagi satuvad kõik siia. Nagu piibel või nii. Ja kui seda laivis pühapäeva õhtul ütlesin, purskasime teetasside ääres suure, kõlava häälega naerma. Kui keegi oma ego alla mattub, siis olen see mina.

Igatahes A. on viimasel ajal nii tore vestelda. Mulle meeldib see, kuidas temaga ei pea salatsema ega täiskasvanut mängima. Kohe kindlasti on ta inimene, keda ma usaldan. Mõnikord kui ma tunnen, et mul tõesti on vaja kurta või oma rõõmsaid uudiseid rääkida, siis tema on see õige inimene. Ta annab mulle sellist vastukaja, mida ma vajan. Mõnikord kui mul õnnestub ta kuskile endaga kaasa meelitada (näiteks kõrtsi) siis meil on maailma toredaimad ja sõbralikumad vestlused. Kes ei teaks, milline ülevoolavalt lõbus ja positiivne ma pärast pisikest veini olen!? Ja isegi kui ta on kurvem kui tohiks olla, ei tüdine ma tema muredest ära. Milleks siis sõbrad on? Just, sõbraks ta ongi saanud.

Mitte, et ma üldse mingi otsustaja oleksin. Aga ma kirjutan nendest inimestest, kes millegi erilisega hakkama on saanud. Ja see eriline ei pea midagi suurt ja vägevat olema. Piisab sellest kui kuidagi mu südant puudutada. Selleks pole palju vaja.


Aitäh!

1 kommentaar: