esmaspäev, 1. veebruar 2010

Lestat 18

Nädalavahetuse teemadel võiksin veel jätkata.

Ma arvan, et kõigest hoolimata läks laupäeva õhtupoolik ja pühapäeva hommik, hästi. Laupäeval jahmatas mind sõbra julgus ja avatus. Pühapäeval aga lapse julmus, õelus. Inimesed on nii erinevad ja käituvad vahel kummaliselt. Ja tihti tundub see ülekohtusena. Abituse tunne on selle asja juures kõige hullem. Või küsimus „miks“? Ei juhtu just tihti, et ma ei oska vastata.

Ma proovin meeles pidada, et lapsed on kõigest hoolimata sisimas head. Kindlasti on sellel käitumisel põhjus. Olgu see siis trots või tulgu see vanusest. Ma ei kujuta ettegi, mida võib tunda murest murtud ema süda. Võin ainult aimata ja seegi tundub kohutavalt raske koormana. Kui ma muidu suudan inimesi naeratama panna ja kuidagi motiveerida, siis lastega see ei õnnestu. Ja see lööb mu rivist välja.

Positiivsus on see, mida ma endiselt rõhutan. On hetki ja olukordki, kus allaandmine on keelatud. Ja kindlasti suudame ennast kõik kokku võtta.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

On üks Sõber, kellega vesteldes kaob aja mõte täielikult. Tund tundub minutina ja aasta päevana. Igal sõnal on mõte ja pilgul teravus. Teda kuulates peab olema tähelepanelik, et midagi kõrvust mööda ei läheks, sest sellest oleks äärmiselt kahju. Ja temas on salakavalust, headust ja toredust. Mulle meeldib see kelmikas pilk ja mahe naer. Tema tunneb mind, saab mu tujudele pihta ja oskab mind vaos hoida. Mida veel ühelt sõbralt tahta?

Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustest, mitte üksnes tema rõõmudest. (Annette von Droste-Hülshoff)

Ja sõprade teemal.

Veel hiljuti olin ma kindel, et oma klassist ei jää ma kellegagi pärast lõpetamist suhtlema. Ilmselgelt ma eksisin. Neid toredaid tüdrukuid on seal mitmeid. Alustades mu toredast lõunasöögi sõbrannast ja lõpetades nendega, kellega klubis sai käidud.

Ja üks neist üllatas mind eile. Selle eest tänan. Imestus on juba teistkordne. Mõned aastat tagasi tunnistas mu keskkooliaegne klassiõde, et olen hoopis teistsugune kui tema arvas. Ainult, et tema kirjutas minust lausa oma lõpukirjandis.

Ja endiselt meeldib mulle inimesi jahmatada.


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar