Lestat 46

Cigarettes and Chocolate Milk – Rufus Wainwright

Tänane õnnelause: Parim viis tulevikku ennustada, on see ise luua.

Ja tänane päev möödus närvirakke tappes. Tere mõrvar! Nii kõlas päeva parim tervitus. Ja nii see oli. Üsna vägivaldselt hukutasin neid rakke, mis ei pidavat taastuma. Tean, et igati tervislikum oleks olnud rahulikuks jääda. Aga andke andeks, ma tõesti olin terve päeva nagu turtsuv siil.

Tavaliselt alustakse jutuga algusest. Mina teen seda mõnikord lõpust. Aga täna alustan kusagilt keskelt. Ühesõnaga pärast tööd liuglesin Vanemuisest alla ja mõtlematult astusin teele. Kole Audi veeres minu poole ja planeeris mulle otsa sõita. Auto alla jäämine oleks selle päeva kõrghetk olnud. Aga sellise näraka alla ei jääks isegi mina, niisiis astusin sähmelt auto eest minema.

Kõige parem on see kui teed silmad lahti ja vaatad kella. Bussini on nii 10 mintsa aega ja siis avanevad silmad nagu iseenesest. Tuleb jätta kõik viisakused nagu „tere hommikust” või „tsau, õhtul näeme”. Selle asemel on vaja sada sajatust maha jätta ja leida süüdlane, kes mu mütsi ja kindad on ära peitnud. Ja hiljem on veel halvem tunne kui bussis leiad kindad kotist. Juba hommik algas mustades toonides ja kiirustades.

Tööpäev oli lausa kohutav. Hommiku tunnid möödusid googeldades. Sekretäri lahutamatu töökaaslane. Aga abi pole nagu ikkagi alati! Ja siis tulevad kallid töökaaslased oma vapustavate küsimuste ja plaanidega. Maksimalist nagu ma olen, annan endast kõik ja rohkemgi veel. Õnneks sain ka paari komplimendi osaliseks. Ärateenitultloomulikult!

Kõigepealt siis head. Küsimus: Sa oled vist üsna tubli? Nagu, kust krt mina tean, kas ma teen oma tööd hästi. Sina oled ülemus. Never ära küsi oma alluvalt nii rumalat küsimust. Igatahes katseaega mulle ei määratud. Ja Mann arvas, et tegin lausa professionaalset tööd. Suur kompliment inimeselt, kes ei suuda meeles pidada, mis mu nimigi on. Täiesti ilma irooniata „aitäh”.

Nii ja siis apsakad. Ma ei kannata nende käskkirjade nikerdamist. Olen juba originaalist kaks koopiat valmis meisterdanud ja tuleb välja, et algses variandis on viga. A la Jürgn-JürgEn! Fain! Teise ringiga siis. Ja avastab siis üks tark, et nelja päevast puhkust ei saa välja võtta. Ja vaja jälle kõik ümber teha. Ühesõnaga enne tuleks mustand kooskõlastada. Umbes nii 3 korda ja kolme erineva isikuga. Kuluks vähem närvirakke ja paberit. Vähe keskkonnasõbralikum ka!

Kiire päev oli. Võibolla kahe kuu kiireim.

Oleksin peaaegu bussist maha jäänud. Igakord kui on kiire, siis tekivad mu ette kõiksugu järjekorrad. Valvelauas on koju-mineku-saba, rahaautomaadi juures aeglane-juhmard. Oleksin hea meelega koti maha visanud ja kolmeaastase kombel kahel jalal trampinud.

Kõigest hoolimata jõudsin tervena koju. St bussijuhil oli sellest küll täitsa ükskõik ja ta üritas reisijaid järsu pidurduse saatel esiaknast välja lennutada.

Inimene on tõesti looduse kroon. Loomad oskavad naerda üksnes rõõmust, inimene ka vihast ja kurjusest. (Mart Helme)


Aitäh!