Lestat 146

Kurimuri päev!

Ma veel ei teadnud, milles asi on. Selles selle asja mõte ongi. See, et Sina ei tea, et mina tean. Ja see, et mina ei tea, et Sina tead.

Ma armastan vett. Mulle meeldivad pildid mullidest, veepiiskadest.. Ma armastan merd ja selle külmas põues hulpimist. Aga ma ei salli, et minu kalapaati on ennast sokutanud üks vastik silmakirjateener ja enesearmastaja. Ta triivis oma katkise parvega keset metsikut tormi ja ootas kaaslast, sõpra. Kadedus või jumal teab, mis õelus.. sai temast võitu ja ta hakkas hammast ihuma minu paadi peale. Ega selle parvega kaugele ei jõuaks, liialt räbal teine. Ja rotid teevad nii.. lahkuvad upuvalt laevalt! Isegi kui see paat nende enda oma ja enda poolt läbi puretud on.

Ma ei mõista ja ei viitsigi mõelda, mille kuradi pärast mõni selline on. Faaa¤¤, mis ma valetan. Hea on ikka mõelda tegelikult, kes keda, kes mida ja mille kuradi pärast ümbritseb. Ma olen ikka palju rohkem valmis selleks kui tõenäosus ütleb, nii et.. hoia alt! Õnnelik olemiset on asi kaugel.. aga rahulikult jämmida ma ei karda!

Mind hämmastavad mõningad inimesed. Mõningad parimad sõbrad. Hey.. mul sünnipäev tulemas... tuled ka? Tore oleks, pole Sind eelmisest saati näinud, Sõber. Vot sellised inimesed vajaksid välja vahetamist. Mitte sellepärast, et nad ei leia aega minu külastamiseks.. vaid sellepärast, et nad ei leia aega minuga vestlemiseks kui nad online on, sellepärast, et nad ei vaevu huvi tundma, mis elu ma elan või kellega. Hea küll! Kõige tipp on ilmselgelt see, et sellised ei leia aega, huvi ega tahtmist, et mind oma ellu pühendada. Küsimusele.. kuidas läheb.. saan viisakad.. käin tööl, käin trennis ja puhkan niisama.. fraasid. Oeh kui tüdinenud olen ma enda nähtavaks tegemisest, pirtsutamisest ja otsestest appikarjetest. Ära vaevu mulle helistama ja küsima: Mis viga kulla pisike! Sest ma pole Sulle mingi pisike ja ammugi mitte kullake. Palun tee silmad lahti ja vaevu rohkem suhtlema!

Ärakasutamine on teema! Külmade varvastega, mahajäetud ja igavlev taksojuht. Ma istun just uhkes Mersus ja põrutan sellele taksole sisse. Well ja nii surid EMOd!

Hea aega!

Lions - White Angel

Lestat 145

Kuulamistõkked!

1. Võrdlemine
2. Mõtete lugemine
3. Vastuseks valmistumine
4. Sõelumine
5. Siltide kleepimine
6. Unelemine
7. Samastumine
8. Nõuandmine
9. Väitlemine
10. Oma õiguse tagaajamine
11. Teema vahetamine
12. Takka kiitmine

Mõni kindlasti loeb neid tõkkeid ja mõtleb, et.. tore, ma teen nii peaaegu igas vestluses. Mis selles siis halba on? 12. punktile võib leida ühiseks nimetajaks - rääkija rahulolematus. Kui kellegagi vestleme, tahame olla ainulaadsed, tähtsad oma tähtsusetus probleemis, kuulatud ja tähelepanelikkusega üle külvatud, austatud ja väärtustatud.

Nii mitmeski ülaltoodud punkti tihedas kasutamises nii enda puhul kui oma sõprusringkonna hulgas, kajastub ilmselt see kui vähe meid huvitab kuulamine, selle sügavamas mõttes. Meil ei ole aega. Pealegi.. meil endal on nii palju öelda ja mõelda, et selleks tuleb kaasvõitlejate aeg kõik ära tappa! Selles oleme edukad.

Mul on üks sõber, kes kasutab sõprussuhete kirjeldamisel fraase.. lahinguid valima, sõda pidama, võitma, alla andma jne. See kõik on siiani olnud seotud just erinevate kuulamistõkete kasutamisest tulenevate erimeelsuste, valestimõistmiste ja probleemidega. Sõprussuhteid, kus neid tõkkeid peaaegu eranditult igapäevaselt kasutatakse, ongi ühed lõputud vastasseisude keerised. Muudel puhkudel ei kõlba sellised väljendid sõprussuhetesse, sest sõber on keegi, kellega koos sõdida, mitte kodusõda pidada.

Samal teemal kavatsen jätkata ka järgmises sissekandes...

Jätkub.... !

Jeanette Winterson - Tahtsin öelda midagi õelat, et oma viha välja elada ja ennast õigustada. Aga vanade sõpradega on see keeruline, sest see on nii lihtne.

Aitäh!

Lestat 144

Häirivad asjad!

Aeg! Ma pole täpselt aru saanud, kas ma raiskan aega või venitan seda. Ilmselgelt ma kasutan seda igatahes ebaefektiivselt. Viimasel neljal-viiel päeval on mul aega olnud rohkem kui ära kuluks. Olen need päevad veetnud voodis, ennast säästes. Vähemalt üritades seda teha, kuid Häirivad asjad on mitmel korral mu palaviku üles tõstnud. Ja sellepärast olen nii mitmelgi korral aega nii kaua venitanud, et ma pole saanud nendest asjadest kirjutada.

Ma arvan, et ma olen üsna tubli olnud. Olen suutnud oma keskmise hinde viia nii kõrgele.. ja ühiskondlikult nii palju silma paista.. et mu kursus pidas mind vääriliseks minema direktori vastuvõtule. Ma olen Teile äärmiselt tänulik!

Mu tuleviku plaanid näevad ette, et kevadel tuleb sooritada kutseeksam ja seejärel sätin vaimu valmis teiseks kursuseks. Kui õnn ja edukus mind vähegi soosivad, sätin sammud kõrgkooli. Minu arust on see plaan ideaalne! Igaüks minu lähedastest peaks õnnelik ja toetav olema?!! Jah, väljaarvatud üks(pluss seljatagune) inimene, kes suudab leida selle kõige halvema hetke mu päevas, nädalas, kuus.. ja selle veelgi rohkem üle keerata kui muidu.

Ma võin oma kaine mõistusega selle olukorra üle naerda ka, kuid.. kas on ikka, mida naerda!

Aitäh!