esmaspäev, 1. veebruar 2010

Lestat 17

Nende kahe päeva jooksul, millal ma kirjutanud pole, on päris palju juhtunud. Maailm ei jää seisma, isegi kui meie seal peal seda väga soovime.

Reedel läksin jälle ühistranspordiga koju. Bussijaam tundus sel päeval veelgi räpase ja haisvamana kui ühelgi varasemal korral. Pompsud oli ennast soojendama tulnud kuigi väljas polnudki eriti külm. Tavaliselt suudan ma oma olekuga selliseid inimesi eemale peletada. Mitte, et ma neid ei salliks. Pigem olen ma ettevaatlik ja sellest ka tõrjuv hoiak.

Kaugemal nägin tuttavat nägu. Mustlasnaine. Üks neist inimestest, kes mulle kunagi ligidale ei tulnud. Ilmselt sel korral mu mõte ja hoiak vääratasid. Või tulenes see mu erakordselt heast tujust. Igatahes kerkis mulle pähe küsimus, et millest too naine nende võõrastega räägib. Nagu võlutult, seisis ta mu ees ja kukkus vatrama.

Juba ma vangutasin pead. Kuid visa naine palus, et ma ta ära kuulaksin. Mul minevat elus hästi. Aga armastuses olen varemalt petta saanud. Elus olevat mul üks armastus aga üldiselt olen kohutavalt jonnakas. Soovitas mul sel aastal kolm loterii piletit osta, sest võit pidi tulema üsna kenakene. Ja siis volksutas oma silmi ja üritas mind vist hüpnotiseerida. Kuna mind tema sõnad tol hetkel üsna ahhetama panid, siis otsisin rahakotist välja 25 krooni. Veel ütles ta, et peab ostma pileti, mis maksab 75 krooni, et koju saada. Peast käis läbi mõte „kohutav valetaja ikka“.

Hetk hiljem oli ta juba läinud. Aga sama kiirelt kui ta lahkus, ilmus ta jälle välja. Hoidis käes piletit ja näitas palju see maksis. Lisas, et ta ei valetanud mulle. Õnneks saabus mu kauaoodatud buss ja ma kadusin selle peale.

Kas see oli mingi tavaline skeem? Midagi, mis iga inimese puhul täppi läheb. Hiljem mõeldes, kõlas see nagu horoskoop. Analüüsisin toda naist veel mitu tundi. Ilmselgelt oli ta hea inimeste tundja. Juba kehahoiakust võib välja lugeda mõne olulise iseloomujoone. Ja see trikk piletiga. Raudselt jookseb selle sama piletiga päevast päeva ringi.

Olenemata sellest, milline osav pettur ta on, hakkasin mina mõtlema.


Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus.

(Arthur Schopenhauer)


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar