Veiniuimasnädalavahetus!
Väike paus oma perenaise ja lapsehoidja elust. Ei saa ometi jätta kirjutamata, kuidas mu nädalavahetus möödub. See saatusega võitlemine on üsna keeruline. Iga väiksemgi plaan jääb lõpule viimata. Juba ootan, et keegi õhtused plaanid tühistaks. Siis oleks täismäng.
Eile oli ”Kodu” (baar) rahvast täis. Aga samas ei ole see kunagi varem nii tühjana tundnud. Kohutav! Kuidas ma nende inimestega ühte ei oska sulanduda. Seekord ei aidanud isegi pudel roosat veini. Ainult Ed ja veel mõned, kellega paar sõna vahetada. Ei midagi enamat.
Esimest korda nägin siis meie armsas baarikeses väikest esinemist kitarri saatel. Fantastiline! Igatahes mulle meeldis selle esineja hääl juba esimesel kuulamisel, suvel. Aga ma arvan, et meie inimesed ei oska seda hinnata. Vabandust kui kedagi solvasin, see oligi asja mõte. Heameelega oleksin seda muusikat üksinda, süvenenult ja vaikuses kuulanud.
Mingil hetkel sai mu mõõt täis ja läksin minema, ilma et kellelegi öelnud oleksin. Viga jälle! Nagu, kuhu mul ikka kaduda oleks. Paanika, paanika, paanika!
Igatahes ma olen poolel teel. Käisin poes ja ostsin meeldiva õhtusöögi jaoks toidu ja joogid valmis. Jälle vein jah! Ja peavalu tekitamiseks üks ”Sovetskoje Sladkaja”. Kui üldse vahuveini juua siis seda. Ja kui peavalu kannatada siis ka ainult sellepärast. Ja sinihallitusjuust! Täitsa minulik kooslus.
Ootan juba, et Matut näha saaksin. Viimati kohtusime aastavahetusel ja vaid korraks. Tore oleks jälle vestelda kuigi see vaid seltskondlikuks jutuajamiseks kujuneb. Asi seegi ma mõtlen! Ja siis võõrustame veel Atu Parimat sõpra ja tema naist.
One big Happy Family!
Et siis jogurti-šokolaadi tort! Peab meeldima.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar