Chris Brown – I Can Transform Ya
See lugu on väga hea kuulamiseks kui olemine on täiesti null. Ja minul praegu ongi nii.
Mind ajab viimasel ajal nii kohutavalt vihale selline asi kui minu tööd ei hinnata. Aga veel hullem kui keegi arvab, et mu töökoht peaks üldse olemata olema. Ometi olen tänaseks tööd koju kaasa tassinud. Kummaline! Ei tea, mida ma siis 8 tundi tööl teen? Jep, mitte midagi mõne inimese arvates.
Täna valiti EKMile direktor. Sekretärina peaksin ma oma asutusele ja juhile lojaalne olema. Aga mõned asjad on olulisemad. Nagu ausus! Arvata oli, et vanast direktorist ei loobuta, sest uus poleks kindlasti nii pehmeke ja mõjutatav. Ühest küljes mind see ei mõjuta, kes seda asutust juhib. Teisest küljest on ikka vastik vaadata, mis põhimõtete järgi paljud inimesed elavad. Oma seljataguse kindlustamine on põhiline. Mingeid kõrgemaid sihte ja eesmärke ei olegi. Alustades sellest, et muuseumit arendada, peaks ees otsas olema väga arukas ja asjatundlik inimene. Mina eelistaksin range käega juhti, kes kasvõi karjub mu peale, et kõik õigesti tehtud oleks. Ma olen vist natukene imelik ja ei tohiks üldse sõna võtta.
Võibolla ma ei tohiks üldse vinguda ja viriseda. Tegelikult on kõik ju enamvähem korras ja talutav. Ma ikka ootan, et inimesed oleksid ilusad ja head. Seda ilmselgelt nii pea juhtuma ei hakka. Nii siis pean ennast ka nende vastu häälestama, et kuidagi ise pinnal püsida. Ja nagu onu Varmo ütles.. kunagi ei saa teistest hale olla või kahju, sest nendel sinust kindlasti pole. Võidab ikka tugevam. Nii ongi!
Artur Alliksaar:
Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra,
ja armutakse pettumuste trotsiks.
Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba
hing leiab, ilma et ta üldse otsiks.
(Luuletus “Neli etüüdi” )
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar