Lestat 38

Kell on 1.32 ja ma olen endiselt veinine. Homme tuleb jälle ärgata ja särada. See on see!

Sain siis kurta jälle. Natukene oma jalutuskäigu ajal. Võibolla olen ma siiski liiga ülekohtune kõige selle suhtes. Tunne on selline, et olen tõesti kuus meetrit kalju servast eemal aga alla on lühem maa.  Ja seda kõike on võimalik sellise mõnusa irooniaga öelda, naerdes. Või siiski!

Ilmselt teenisin jälle ära sellised pilgud:”Mille jaoks on vaja.? Vaata, mis sul on.”

Ma ei saa sellest loost üle ega ümber. One Last Breath – Creed. Ilmselt olen ma üks neist vähestest, kes suudavad ühte ja sama lugu kuulata enamvähem kuu aega järjest.

Täna siis! Tore on olnud. Siim on oma üllatus eelsünnipäeva peost väga meelitatud. Lasanje ja tort meeldisid kõigile. Mulle väga meelepärane tulemus. Võibolla siis kokkamine on minu teema. Meelepärane tegevus igal juhul. Ja sellepoolest olen 100% tädisse. Kui keegi külla tuleb siis peab laual olema igasugu tundmatuid hõrgutisi. Ja tegelikult on kõik väga lihtsalt valmistatud. Kiitused ei muutu sellest kuidagi vähem tähelepanuväärsemaks.

Naerame Matuga üksteisele näkku ja saame aru, mis teine mõtleb. Ma loodan. Kertu on ka tore. Ma olen seda alati arvanud. Sellist hoolitsevat, kena ja armast naist annab ikka leida. Parim naine, keda oma armastatud sõbrale soovida annab. Ainukene, kellega ma üldse rahul oleksin ja olen. Ta on lihtsalt selline Ingli kehastus. Hell, hoolitsev, mõistev. Ma loodan, et olen teda õige nurga alt vaadanud.

Ma armastan seda hetke, milles viibin. Aga hetk hiljem?


Aitäh!