reede, 5. veebruar 2010

Lestat 25

Mul on töö juures mõnus kabinet. Minu vastas seinas on raamatu riiul. See on teoseid nii täis topitud, et vajub lääpa. Ma arvan, et suure vedamise korral kukub ta mõnel öösel pikali. Raamatuid on siin üldse igal pool. See vist ongi mu suure unistuse täitumine.

Kappide otsas on piinatud lilled. Ma olen kindel, et neid ei ole aastaid keegi ümber istutanud. Aga ma parandan selle vea. Ja kindlasti muudan selle elutu ruumi botaanika aiaks. St toon siia veel õndsaid lillekesi juurde. Elus ja korrastatud lilled näitavad sekretäri kohta ka ühtteist. Ma olen selles kindel. Puhutus ja kord on see, mida tuleks sellisel ametikohal järgida.

Minu vasakul käel on välisuks ja paremat kätt asub suur ruum, kus ma enne töötasin. Otse ees asub direktori kabinet. Kui ta ukse lahti jätab siis diagonaalis asub tema töölaud. Mõnikord ma jään teda vahtima. Üsna piinlik. Aga ta on vahepeal nii süvenenud näoga ja seda on huvitav jälgida. Mõnikord ta märkab mu pilku ja tõstab pead, et muiata. Teinekord ta tuleb juttu ajama. Ta on selline muhe boheemlane. Mõnikord on raske pihta saada, mida ta täpselt öelda tahab. Aga ta on tark ja teab palju. Sellepärast mulle meeldib kuulata, mis tal öelda on.

Seinal on üks maal ülikonnas mehest. Üldiselt mulle maalid inimestest ei meeldi. Siin samas, ühes pimedas koridoris, ehmatan ma tihti. Mõlemal pool seinades on üles seatud justkui tervituskomitee. Nende inimeste pilgud on nii tõetruud ja sügavalt läbistavad. Ma võin kannatada mõne inimese juurdlevat pilku aga kui maal juba kontakti otsib, siis muutub asi kõhedaks.

Mööbel on suhteliselt suvaliselt valitud ja kokku klopsitud. Kapid on matjas pruunid. Lauad ja mõned vanemad riiulid, kollakas valged. Seinad on samuti midagi valgele lähedast, õrnalt roosaka jumega. Põrandal on kivimotiiviga linoleum.

Siin ma töötan siis. Tolmuses koopas. Ma ei saa aru, et miks koristajad tolmu ei võta. Igatahes mind ajab siin aevastama. Lõunal ostan tolmulapi ja mingit puhastusvahendit, sest see muutub juba väljakannatamatuks.

Seal, kuhu tuleb puhtus, pole depressioonil enam kohta, ta lahkub. (Sri Sri Ravi Shankar)

Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar