Maailm ei ole see hea paik, milleks ma teda pidasin. Kõik jookseb sulle otsa, sisse ja mööda ka. Ja valida ei saa, mis, millal ja kust poolt tuleb. Ole ettevaatlik, et see sust üle ei jookseks.
Kui ma lasen välja paista, et ma olen kurb, mõtlik siis on asi tegelikult üsna hull. Mu peas on seega miljon mõtet ja ma ei suuda neid enam endas hoida. Asjad on tegelikult palju raskemad, keerulisemad ja segasemad kui nad tohiksid olla. Mis sai mu põhimõttest, et ma ei ela oma elu keeruliseks?! Ilmselgelt olen sellele viimasel ajal liialt vähe tähelepanu pööranud. Kõiges on süüdi kirjutamise kriis. Oleksin seda järjepidevalt kõik need aastad teinud, ei oleks enam vaja iseendale psühholoogi mängida.
Mul on õnneks vähe vaja. Aga teised nõuavad palju rohkem. Nende arust seisneb minu õnn enamas kui lihtsalt mõtetes, tunnetes. Ma tahaksin, et asjad sujuksid ilma nurkade maha lihvimiseta ja tülideta. Ma ei ole selleks siia maailma loodud, et tobedaid skandaale läbi elada. Või kuulata, kuidas keegi mind igatseb ja midagi ette ei võta, et asja muuta. Ja ma ei ole loodud valima või kohut mõistma.
Ma tahan lihtsalt oma mõtteid mõelda. Seda pole ometi palju soovitud?
Kunagi saavad kõik aru, mida ma mõtlesin.
Tänane õnnelause: On aeg proovida midagi uut.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar