Lestat 148

Teate seda tunnet ? Kui teile teatatakse mõni väga halb uudis. Ümberringi nagu elu keeks aga teid ümbritseb üks uduloor, kus aeg peatub ja kisa-kära muutub haudvaikuseks. See hetk tundub teile igavikuna ja sellest toibudes muutuvad hääled valjemaks, valjemaks.. START! Kõik järgnev toimub kui repeati peal olles!

Per.... mu kott jäi lauale. Jooksin ühest klubi otsast teise. Süda peksles sees ja süda puperdas, oleks kott ometi alles. Paanikaks oli põhjust, kott koos dokumentidega ja päeval teenitud rahaga olid läinud. Äkitselt valdas mind meeletu vihahoog. Suundusin turvamehe juurde, kes mind terve õhtu oli jälginud. Küsimusele, kas ta ei oska mind koti otsimisel aidata.. sain vastuseks.. otsi prügikastist ja WCst. Mida too tüüp küll jälgis kui isegi seda ei suutnud meelde tuletada, et ma oma koti kaasa võtaksin? Mees on pervert, olgu tal seljas misiganes vorm!

Murest murtuna tuiskasin mööda prügikastidest ja põikasin sisse WC-desse. Jälle see hetk.. sisenesin ruumi ja nägin kraanikausi äärel oma musta kotti. Lukk oli avatud ja sealt paistsid mõningad mu asjad. Kaarditasku, mündikott, meigiasjad.. uksel jäin veel seisatama ja jälle tabas see vaikuse hetk.. süda puperdas ja asju läbi tuulates, tekkis enneolematu hüsteeria, paanikahoog.

Kohale jõudsid ka Arvi ja Krista. Järgnevat ette nähes lukustas Krista ukse. Loopisin oma tühja mündikoti ja kaarditasku mööda pisikest ruumi laiali, hakkasin ettejuhtuvat peksma. Oma obaduse said peegel, seinad, pott.. suutsin kõik võimalikke sõnu õhku loopida, nutta ja karjuda. Ennast ja neid maa põhja neada. Ma ei ole elus nii kurb ja vihane samaaegselt olnud. Ma ei tea, kust ma selle energia ja jõu võtsin, et niimoodi ennast välja elada. Tundsin, et kui üks neist kahest mind kasvõi korraks puudutab.. tõrjun ka nemad eemale. Pärast mõningast hüsteeritsemist otsustasin kontrollida, kas kõik dokumendid on alles.

Lappasin aeglaselt, pisaraid pühkides ja nuuksudes, kaarditaskut läbi. Mu näole tekkis kerge muie kui suutsin selgelt eristada...... mida?

Väike timeout!

Märk 1: Peole eelneval päeval sain kingituseks imeilusa rahakoti. Kahjuks unustasin selle maha ja ei olnud seda veel raha ega dokumentidega jõudnud täita.
Märk 2: Baarileiti ääres turgatas pähe mõte, panna paberraha mündikotti, kuid jätsin selle tegemata.
Märk 3: Unustasin oma telefoni jope taskusse. Tekkis mõte see ära võtta, kuid loobusin.

..... suutsin eristada ühes sahtlis oma päeval teenitud raha. Suudate te uskuda? See mustlaseroju varastas mu koti ja ta ei avastanud, et olin raha paigutanud dokumentide vahele. Võtsin raha sahtlist välja ja lehitsesin seda.. muie tekkis ka Arvi ja Krista näole ning õige pea kiljusime ja karjusime juba Kristaga koos. Ma ei suuda selle kirjeldusega kuidagi edasi anda seda, mida ma tundsin, kuidas seda väljendasin. Ma lihtsalt ei suuda seda edasi anda aga usun, et Krista ja Arvi mõistavad seda ideaalselt, sest nad kogesid seda hetke minuga koos.

Olen äärmiselt tänulik teile kahele, sest sellel hetkel oleks võõra inimese juures olek olnud kõige halvem asi üldse. Aitäh rahustamise ja minuga koos rõõmustamise eest!

Eric Clapton - Tears in heaven

Vahepala 6

Kolmepäevane sünnipäevamaraton!

Reede

Mu Kalli perekond pidas oluliseks kokku koguneda, et rahulikult õnnitlused ja kingitused üle anda. Unustasin terveks õhtuks tõsiasja, et järgmisel päeval tuleb varakult ärgata ja vaaritama hakata. Nautisin täiel rinnal seda mõnusat ja harmoonilist koosviibimist.. nalja ja naeru oli rohkem kui oleksin julgenud loota.

Laupäev

Hommik saabus ootamatult ja aeg hakkas käest voolama nagu oleks see viimne päev üldse. Ostsin poest meeletu koguse süüa ja suundusin koju kõike seda valmistama. Usun, et vähese ajaga suutsin nii mõndagi maitsvat valmis saada.

Aitäh Helenile ja Kristale, kes aitasid veel suupisteid valmistada. Ja tänan ja Elist ja Liinat, et nad mulle võimsa soovidepuu joonistasid. Kui olin oma kallid tööle pannud ja nad ülesanded edukalt täitnud olid.. oli aeg pidutsema hakata. Sain väga vahvaid pilte, naeru ja elamusi, mida ma ammu kogenud pole.

Afterparty toimus Jõe ääre talus, kus meeldiva seltskonna ja sära saatel pidu jätkus. Usun, et tsirkust ja leiba sai tervelt milli eest. Mis kõige olulisem.. ma olin väga õnnelik ja meelitatud sellest, kuidas mind tähelepanu ja vahvate soovidega üle puistati.

Midagi oli selles päevas ka ebameeldivat.. nii mõnigi tegemata tegu.. öeldud ebaküpsed kommentaarid ja poolikud kommentaarid minu toitude või sõprade kohta.. kergelt öeldes solvasid. Või, kas see on õige sõna? Pigem pidin nendes inimestes sügavalt pettuma, et nad mu sünnipäeva ja mind nii vähe austasid, et leidsid hetke ka ebameeldivuste tekitamiseks. Well, tegelikult oli ikka rõõmu rohkem kui seda jura, mida kirjeldasin.

Aitäh nendele, kes minuga tollel päeval siis olid.. mõtetes ja koha peal!

Pühapäev

Perekondlik õhtusöök ja sära veelgi rohkem kui eelmistel päevadel. Ma sain naerda, ma sain isaga nalja visata.. me saime osa väikevenna rootsi keelest ja meil oli üldse lõbus. Mõnikord on tunne, et õnne on nii palju, et oleks rohkem vaja aega, et seda nautida.

Ja nii ma palusingi oma sõpradel õnne asemel soovida endale rohkem aega.

Aitäh mu kullakesed!

Lestat 147

Sekundid tiksuvad!

Nendest saavad minutid, tunnid, päevad ja nädalad. Lõpuks mööduvad kuud ja veel kiiremini aastad. Niisamuti on minu viimasest sissekandest märkamatult möödunud liigagi pikk aeg.

Peas sosisevad mitmed mõtted, mis tahavad kevade eel karjetena välja paiskuda. Ometi on nii kuradima raske leida aega, et maha istuda ja kirjutada päevakajalisest kasvõi paar hädist reakest. Igatsen seda aega, kus mul oli miljon hetke just kirjutamisele, iseendale ja oma mõtetele. Olen oma päevad venitanud liiga pikaks või siis mõne teise jälle kahandanud millimeetriseks ja... kirjutamisele pole pühendanud ridagi. Lubadused, lubadused, lubadused.. „rohkem kirjutada“ on hetke seisuga üsna nullilähedased ja reedetud!

Minu elu on kõike muud kui IGAV.

Kõige selle kõrval, mida ma peaksin tegema, olen teinud palju muudki. Kool on nõudnud minult palju. Viimased kuud olen veetnud ettevalmistavates tundides, õppides midagi, millest on lõpueksamil kasu, kuid mille tegelik tulemus jääb teadmata. Jah, ma oleksin tahtnud võistelda, sest see oleks olnud suur eneseületus. Ei, ma pole kurb, et ma seda teha ei saanud, sest kohati olen närvipinge puhul selgrooni murduv. Mul on äärmiselt hea meel, et sain toredaid inimesi toetada ja rahustada. See aeg oli põnev ja erinevate inimeste tundma õppimine tuli mulle suureks kasuks.

Rääkides uutest inimestest! Mu hinge teeb meeletult suureks teadmine, et suudan endiselt ligi lasta inimesi, keda enamik ei mõista või, keda ma ka ise mingitel hetkedel kipun eelarvamustega sildistama. Näiteks tema. Ta on suur eeskuju. Samas on temas häirivaid nüansse mitmetel hetkedel. Veidi analüüsides ja inimest tundma õppidas, sain aru, et kõik see negatiivsus teiste ja ka tema suhtes, tuleneb teadmatusest. Ma olen selle inimese kohta teada saanud nii palju erinevaid asju, et tema mõistmine ei tekita mulle vähimatki raskust. Ta on liigagi sarnane minule ja paljudele teistele. See tekitab suure huvi erinevate elulugude ja minevikkude kohta.

On hämmastav, mida võib anda inimeste kuulamine, analüüsimine ja mõistmine. Oma sõpru peaks eelkõige kuulama ja nende suhtes siirast huvi välja näitama. Ja mõnikord peaks seda huvi välja näitama ka võhivõõra vastu, sest nii võib leida endale uue ja hea sõbra.

Viimasel ajal tunnen liigagi palju hoolimatust lähedaste poolt. Mõne suhtes olen ehk isegi selle siira huvi kaotanud. Ma ei leia, et see oleks hea või ilmtingimata vajalik, kuid teatud hetkedel on nii palju parem. Palju negatiivsust jääb kogemata ja rõõm tundub niimoodi palju magusam.

Aitäh!