Go with the flow!
Well.. Ma olen enamasti nagu kala! Siplen voolule vastu. Nii tundub teinekord õigem. Lihtsam mitte, Ei! Miski toob mind ikka ja jälle kirjutamise juurde tagasi. Öelda oleks palju ja paljudele. Mõtlesin, kas asjad juhtuvad minuga selleks, et oleks, millest kirjutada? Või juhtuvad asjad selleks, et ma kirjutaksin? Sest alati on nii.. kirjutan, kirjutan, kirjutan.. siis on vaikus.. kuni ilmub muusa või ajendab kirjutama mõni eriti nõme situatsioon. Võib-olla seekord on põhjus olemas mõlemas?!!!!
Hommik algab raskelt! Päike kütab paneelmaja seina nagu täis topitud ahi kesktalvel. Hingata on raske, sest õhk on kuidagi paks. Miski ei tundu õigem kui veeta päev logeledes ja linna peal tsillides. Pärastlõunal olen õhtuse outfiti juurde leidnud sobivad retuusid. Job well done! Kuid juba miski kripeldab. Kui olukord pole minu kontrolli all, läheb kindlasti midagi nihu. Võib-olla peaks ettepaneku tegema, et mulle ei pakutaks kokkusaamise variante kui on võimalus, et ei suudeta mitme meeldiva vahel valida?! Õnneks olen ka mina ettenägelik ja plaanist B sai A ja täiustumine toimus lausa iseenesest.
Kulgesime mõnusa pundiga Emajõe äärest sillani ja sellest üle kesklinna. Blondile ja Edile pakkus kõvasti pinget mulle tähelepanu pakkumine, sest olin ju tõesti nii üliedev tol õhtul. Kuid ikkagi istus hinges mingi ärevus ja pinge.
Jõudsime Klubisse, mida võin vist oma koduklubiks nimetada. Olenemata mõnest ebameeldivast vahejuhtumist, tundub see nii hubane ja soe. Peaaegu, et sõbralik!
Tellin oma viimase aja lemmikkoksi! Ah jaa, pool aastat kainet eluviisi! Gaseeritu vesi, põhjas suhkur koos värske laimi ja sidruni viiluga ning rohke jääga. Nägus baarmen naeratab kelmikalt. Juba selle silmailu pärast tasub leti ääres ootamine ära! Dieet ei keela ju menüü piilumist?! Ja menüüs ahvatleb üks omamoodi noormees. Kutsub tantsima ja teeb ebatavalisi komplimente. Teistmoodi, kuid mitte halvas mõttes! Jään viisakaks ja keeldun arusaadavatel põhjustel. Peo lõpu poole olen siiski nõus mõne tantsu tantsima, hoides distantsi, mis kahele suhtes olevale inimesele kohane.
Well… kuna minu klubis viibimine ei ole kõigile meelepärane, tekib peagi meeliülendav ja rusuv konflikt. Kahjuks tekkis tunne nagu oleksin puuri kinni pandud. Eks nii makstakse usalduse kuritarvitamise eest kätte! „Aga ikkagi“ Kõla mu peas ja üritan veel viimased minutid meeldivat kontserti nautida. Võluv noormees astub ligi, suudleb kätt ja jätab hüvasti! Hetkega tekib tunne nagu oleks ta endaga midagi kaasa võtnud?!!
Astun paar sammu, libistan käe Blondi jaki alla! For real! Telefon koos juhilubadega on kadunud. Järsku kangastub mu silme ette pilt, kuidas libistasin telefoni prillikotti ja viimase jaki alla. Mu pilk kohtus malbe tütarlapse omaga. Ma ei pidanud teda suuremaks ohuks, sest ta naeratas ja viibis seltskonnaga, kellega mõned sõnad vesteldud sai. Paar minutit ja telefon on välja lülitatud.
Tead! Sellises olukorras ei oska nutta ega naerda. Ole ettevaatlik või ära ole! Kui midagi peab juhtuma, siis see vist paratamatult juhtub! Ja järgmine „wake up call“ tuli mulle ja Blondile siis kui mingi hulljulge idioot meist üle tahtis kihutada. Mõnikord ma lausa igatsen Harrypotterlikku võlujõudu, millega saaks nipsakast sülekoerast inetu prussaka vormida ja selle siis laiaks litsuda.
Koju tee kulgeb kuidagi närviliselt ja ootusärevalt. Uinumine on raske ja rusuv nagu meeleolu enne äikesetormi!
Aitäh!