Täna on olnud selline tunne, et kohe juhtub midagi. Selline näriv ootusärevus. Aga võibolla häiris mind hoopis see kohutav korralagedus, mis siin vohab. Ma olen väikesest peale oma paberimajandust kontrolli all üritanud hoida. Sätin, pakin, paigutan ümber ja loon süsteemi. Aga raske on võõrastes asjades korda luua. Peamine! Sain tolmu enamvähem võetud ja sodisahtli sorteeritud. Uskumatu kui palju erinevaid kirjutusvahendeid võib osta, tellida. Kas poleks lihtsam valida üks-kaks korraliku ja kvaliteetset pastakat?
Ja mõtlesin, millest kirjutada. Uisutamine. Seda teemat ma pole ilmselt puudutanud. Igatahes veetsin ühe võrratu nädalavahetuse Alatskivil, jääl. Laupäevane hommik tuli ruttu. Mõned tunnid und ja olin sama hästi puhanud kui pärast 24 tunnist magamismaratoni. Toas istumine hakkas vaikselt mu värskelt puhkenud vaimu nüristama. Õnneks tuli tädi appi ja peksis mind õue, ise tuli valvuriks. Oleksin ma vaid teadnud, mis tal plaanis on. Ei, ei plaan oli hea, heam, heamast heam.
Ma polnud vähemasti aasta otsa uiske alla saanud. Ja eelmisel korral kukkusin nii mitu korda, et lugemine läks sassi. Järgmisel päeval olid põlved sinised ja käimine raskendatud. Haha... käimine on jah mul alati kuidagi raske, ma tean. Pole vaja meelde tuletada. Ja selgi päeval olid ohus mu kenad jalad. Peaaegu loobusin mõttes, et saan õhtul miniseeliku selga panna. Ja, mis lööki mul ilma selleta siis olnud oleks?!
Igatahes tublid naised nagu me tädiga oleme, hakkasime jääd puhastama. Poolel teel oleksin ma juba vedru välja visanud aga tädi oskab hästi ergutada. Ma ei tea kedagi teist, kellel oleks veel nii suur tahtejõud kui temal. Kui tema on oma sõna öelnud siis asi enam arutamisele ei kuulu. Ja nii ongi, peabki olema. Maailm on täis otsustusvõimetuid inimesi, las paar neist olla teistmoodi.
Tegime harjakestega veel viimased tõmbed ja hakkasime hõiskama. Kuidas nad ütlevadki? Ära hõiska enne õhtut? Jep, jälle pihtas-põhjas. Kuulsime kaugemalt ATV hääli ja platsile saabus Andrei, lumesahk masinal ees. Keegi oleks võinud meie jahmunud nägudest pilti teha. 5 tundi rügamist, masendust ja vaeva. VIIIIIS TUNDI MA ÜTLEN! Kõlab nagu tüüpiline kangelasfilm, politsei saabub alati selleks ajaks kui plats puhtaks on löödud ja kurikaelad käes.
Elu nagu filmis, I told you so!
Egomaniakkide terviseks, ahoi! (Lestat)
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar