esmaspäev, 29. november 2010

Vahepala 6

Jaaaa! Ja! Jaa!

Temast kirjutatakse! Temast peab kirjutama, sest Tema müüb. Tema on põnev ja uudne. Tema on kui kulutuli, mis iga inimese suult suule levib! Tema on see, mis ei pea olema tõsi aga kui on, siis seda parem. Eriti kui Tema on Mega-Giga-Põnev. Temakesi jookseb ringi absoluutselt igal pool. Ole ainult mees ja näe Teda!

Kui sa aga Sellest juhtud kirjutama, siis oled igav või vingud! Tavaliselt! See ei ole põnev ega uudne, kellelegi huvi ka ei paku! Ja kui sa Sellest vales kohas räägid, tehakse sulle üks-null ära. Nii lihtsalt on, sest kasvatus on selline.

Aitäh!

Lestat 136


Ja see tore noormees sündis 21. novembril 1987.

Mäletan meie esimest kohtumist. Tutvusime ühise sõbranna sünnipäeva peol. Mängis meeldiv muusika ja poisid-tüdrukud oli leidnud sobiva hetke tantsu keerutamiseks. Olin ka mina siis omamoodi jahil. Jaht kujunes hoopis päästeretkeks, sest peletasin Koleda Võõrastütre eemale ja astusin ise asemele. Eks see jäägu Sinu otsustada, kas see oli Sinu tookordne õnn või õnnetus.

Olude sunnil (ehk salajase sisemise soovi puhul) jagasime ühist magamismatti. Väike vestlus teemal Kainus ja järgmise päeva mälutrikid. Rumala peaga sai Sinult välja meelitatud üks kihlveo laadne tegu. Tõestamaks, et mind ka Esmaspäeval mäletad, tuli Sul minule üks põsemusi kinkida.

Oma lubaduse Sa ka täitsid. Minul oli raskusi mitteminestamisega, kuid Sina tundusid lahe ja rahulik nagu särav rüütel. Värisevate südametega tatsasime üksteisest igal vahetunnil mööda, ühest küljest lootes kohtuda, teisest küljest kartes.

Täna ma ei pea Sind kartma. Homme ei pea ma lootma, et Sind vilksamisi näeksin. Kui veab ja Sa varem ärganud ei ole, siis saan Sind igal hommikul silmitseda.

Sinus on tohutul hulgal kannatlikkust ja hoolivust. Sa ei unusta antud lubadusi. Sa oled üks töökamaid ja kohusetundlikemaid inimesi, keda ma tean. Hoolimata sellest, et ma vingun Sinu kiiksude ja vigade kallal, oled Sina minu suhtes väga mõistev.

Sa oled mulle väga armas ja kallis inimene. Ja kui Sina vahel küsid, et mida Sa ilma minuta teeksid, siis ma ei oska vastata, sest ma ei teaks, mida ma ise teeksin, kui minul Sind ei oleks.

Alicia Keys – Try Sleeping With a Broken Heart

reede, 19. november 2010

Lestat 135

Tere päevik!

Viimati kirjutasin nii.. hmm.. kui olin umbes 14 aastane. Ma mäletan, et sain oma päevikusse kirjutada absoluutselt kõike, absoluutselt kõigist. Väikene hirm küll säilis, et ehk keegi leiab mu salajased mõtted, kuid õnneks olid need ideaalselt peidetud. Täna, neid samu sõnu kirjutades, tervitan kõiki oma lugejaid, mitte ainult kirjutuskasti, paberlilehte või iseennast.

Mis on selle kirjutamise mõte, mida ma tavaliselt teen? Ilmselgelt ei tee ma seda enam pelgalt enda pärast. Mõnikord ma tahan väljendada oma pahameelt, teinekord hoopis kedagi tänada või tervitada. Alati säilib soov, Teid millestki teavitada.

Täna pani mind kirjutama üks täiesti tavaline asi. Solvumine!

Ma olen nagu päris, kuradima, rohkelt solvunud!

Tahaks kohe midagi öelda Sulle, aga mida? See kõlaks kohati nii lapsikult. Ma olen solvunud, et me enam nii palju ei suhtle. Kuigi ilmselt olen ka ise selles süüdi, siis näen suuremat süüd lasuvat Sinu peal. Olen Sulle korduvalt märku andnud, et ma libisen kaugemale kui Sa minu järele ei siruta, kuid "ootad, millal mul tuju paremaks läheb". Teadaanne Sulle! Asi ei ole minu tujudes. Asi on palju enamas.

Aitäh mitte millegi eest!

teisipäev, 16. november 2010

Lestat 134

34 Seisab mu silme ees nagu tahaks meelde tuletada, ... miks, miks, miks. Teadmata miks, ma ikka mõtlen sellele, mis oleks saanud. Ja need, kellest seda elus ei usuks, saavutavad seal nii palju. Kadestamisväärne, kuid mitte piisavalt palju.. ehk praegu!

Olen veidi väsinud ja tüdinenud! Veidi pettunud endas!

See pole mingi liigne kriitilisus enda suhtes. Tahaksin veidi rohkem innukam olla. Pole oluline kui palju ma teen, vaid kui palju ma suudan endast anda ja teha. Ilmselgelt ma tunnen, et võibolla olen üsna palju teinud, kuid oma olemasolevast jõust ja suutlikusest on rakendust, kasutust leidnud vaid tühised 45%, kui sedagi. See muudab mind veidi virilaks ja tõredaks. Säästmaks teisi, tõmbun veidikeseks oma kallitest eemale ja kogun veidi head energiat.

Head energiat sain ka oma uuelt sümbolilt!
Minu gaselli tatoveering!

Onu V nägi kõvasti vaeva, et mind mõtlema panna. Kui see teda vähegi lohutab, siis see ka õnnestus. Kui jälle Lestati märke lugeda, siis midagi ka sellele viitas, et see tegu tuleb tegemata jätta.

Inimene, kellelt kindlasti toetust ootasin, ei toetanud minu ideed, mõtet.
Pildi väljaprintunud, avastasin, et selle suurus pole absuluutselt mõeldav.
Muudatus kavandis ja selle põhjus.
Raha ja dokumentide kadumine vahetult enne tatoveeringu tegemist.

Need on vaid mõned Märgid, mida suutsin salvestada.

Kõigest hoolimata olen rahul, et selle pildikese endale kaaslaseks lasin muuta. Rõhun just sellele, et see pole minu jaoks kõigest mõttetu kehamaaling, vaid olulist ideed kandev kunstiteos. Pildi ilu on mööduv ja suhteline kuid idee on jääv.

Gasell.
Meil oli Scarletiga vestlus ühest noormehest, kelle iseloomustamiseks kasutasin sõnu puiklev ja põgenev. Miskipärast kerkis mu silme ette graatsiline gasell, keda ma ka otsekohe googeldama suundusin. Idee tatoveeringu tegemisest oli ammu minu mõtetes uitamas. Puudus vaid mõtestatud pilt. Nähes seda gaselli, olin kindel, veendunud, et see on õige.

Gasell - vaba hing, kes pürgib oma eesmärkide poole. Võitlev, kiire, graatsiline ja edasipüüdlik.

A
Minu gasellikese peal on täht A. Hiljuti sattuks üks meie perekonnaliige raske haigusega haiglasse. See muutis terve perekonna nõrgaks, kurvameelseks. Lootused olid justkui kadunud. Otsustasin oma tatoveeringule lisada veel ühe mõtte, isulise elemendi.

A on nagu ingel (Angel), kaitsemärk. See tähendab ka austust, armastust, ausust.

Gasell + A = Võtlemist oma eesmärkide nimel, edasipüüdlikust.

Minu jaoks omab mu tatoveering nii suurt ideed ja sisu, et ma ei kavatse selle tegemist kahetsema hakata. Aeg võib inimesi muuta (välimust), ka kombeid ja mõningaid väärtushinnanguid.

Aga võibolla on hea kui üks kena idee on minuga alati kaasas ning tuletab meelde, et ma ei tohi väiksemate ja ka suuremate probleemide puhul alla anda!

Aitäh!

neljapäev, 11. november 2010

Lestat 133

Birk Rohelend - Ma tean küll, et selline eksitus on meie kultuuriruumis kerge tekkima, sest siin on kombeks nimetada sõpradeks inimesi, kellega on ühiseid ettevõtmisi ja veedetakse palju aega koos. (“Mu sõraline sõber”, 2009)

Birk Rohelend - Kurat, võib-olla olen ma vanamoodne, aga mulle tundub, et sõprade vahel peaks olema teatud sorti ausus. (“Mu sõraline sõber”, 2009)

Tsitaatidega lõpetan enamasti oma sissekandeid, täna alustan. Ilmselt saate juba aru, millest ma kirjutada kavatsen.

Ma ei ole mingisugune musternäidis suurepärasest, usaldusväärsest ja ideaalsest sõbrast. Kadestan neid inimesi, kes on mulje jätnud, et nad mõnele inimesele eespool kirjeldatut olla suudavad. Sellepärast olen äärmiselt kriitiline väljendi „parim sõber” suhtes. Ja teate?! Selle tähise leiab samamoodi igalt inimeselt nagu toodetelt leiab „parim enne” märgistuse. Ei ole olemas aegumatuid toiduaineid, ei ole olemas ka aegumatuid Parimaid Sõpru.

Eestlastel on sõprade defineerimisega minu arust tõsiseid probleeme. Probleeme on ka selle sõna sisulise poole tundmise, väärtustamise ja hindamisega. Kasvatus „ainult iseennast saab usaldada” on muutnud sõpruse pea võimatuks. Meie ajaloos on olnud raskeid aegu, kus usaldust inimeste vahel sai mõõta vaid heategude või nende puudumisega. Reetmine maksis tavaliselt reedetule elu ja reetja saavutas veidi parema elujärje. Selline silmakirjalikkus, omakasupüüdlikkus ja pinnapealsus kandub põlvest-põlve sõprusenoodis edasi.

Sa olid äärmiselt üllatunud, miks ma pahandasin kuigi halvasti oli käitutud Sinuga mitte minuga. Mina jälle imestasin, kuidas Sina oma solvumist nii vaikselt endast hoidsid. Temas oli veel üks külg, millele ma võisin pimesi öelda, et see on endine. Ma olin enda peale nii vihane, et ka seda valesti lugesin. Sellepärast olingi nii kuradima vihane. Ta on üdini Puder.

Ma kirjutaksin veel, ses see on nii head. Kuid hetkel peatun. Tänan Sind kahe öeldud lause eest: 1. Sa oled imelik aga huvitav. 2, Oled ühest küljest täielik unistaja ja teisalt tõsine realist.

Just seda ma olengi!

Aitäh!

teisipäev, 9. november 2010

Vahepala 5

Ma ei tea, millesse uskuda. Ma ei tea, mida või keda paluda. Ma ei tea, milliste jõududega peaksin koostööd tegema.

Ma tean, et kõik peab korda saama. Ma teab, et kõik saabki korda.

kolmapäev, 3. november 2010

Lestat 132

Piisab ühest valest loost, halvast sõnast, minutilisest vabakslaskmisest, kurjast pilgust, väiksest pettumusest ja tundest "kõik on valesti", et jõuda punkti, kus väidad: Ma täna ei jõua, ei jaksa aga ega ei taha kah!

Minu punkt leidis aset eile. Aga pärast punkti algab enamasti uus lause!

See oli üks pühapäevane lõunapoolik kui mu kehast sööstis läbi külmajutt ja tuline leek ühe korraga. Puhas tundmine, et see aset leiab täitis kogu mu hommikopooliku kuni teokssaamiseni. Ja ometi tahaksin ma rohkem teada kui tunda. Ma ei tea, millest see tuleb, et ühel või teisel viisil on inimestel komme samma ämbrisse mitmeid kordi astuda. Ühel või teiselt viisil algavad ja lõppevad Need ühtemoodi. Võibolla oleksin ma võinud kuidagi teistmoodi käituda ja võibolla olin seda Teistmoodi juba piisavalt palju teinud. Ja olengi tagasi punktis, kus analüüsin ennast selleasemel, et see heaga lõpetada. Ma olen juba kõik teinud!


Kirjutamiseni!

Lestat 131

Äärepealt oleksin ühe kuu maha maganud?! Milline raiskamine, eks.

Jätkan oma vana traditsiooni ja kirjutan ühele heale sõbrale pühenduse sünnipäeva puhul.

3. november. 1985. On tuttav? Jep, see peaks olema Sinu sündimise päev.

Arvasin, et Sinust kirjutamine tuleb mulle lihtsamalt, kuid nii see siiski pole. Üritasin tabada mõnda eriti head mälestust või mõtet seoses Sinuga, kuid pähe kargas neid umbes tuhat ja valimisega tekkis äärmiselt suur probleem.

Kui ma Sinu peale mõtlen siis esimese asjana kargab pähe Sinu mõtlik olek, rahulikkus ja muigamine. Päris vihasena ei olegi ma Sind ilmselt näinud, kuigi ma ise olen Sulle vihastamiseks mitmeid kordi põhjust andnud. Sind iseloomustab usaldusväärsus ja suurpärane mõistmisoskus. Pole just palju meesterahvaid, kes viitsiksid naisterahva halamist kuulata ja sellele tundideviisilisi vastukajasid anda. Sa oled üks väheseid inimesi, keda ma üsna pimesi usaldan.

Sinus on ka midagi, mis peaaegu kõigile meelde jääb, kellega Sa vestelnud oled. Sa oled arukas ja omamoodi mõttemaailmaga. Võibolla mõni peab seda veidraks, teised ei saa aru, kuid kolmandad näevad ka seda suunda, kuhu Sa liigud ja jõuda kavatsed. Ma arvan, et see on äärmiselt tänuväärne omadus, mida Sa ise samuti peaksid hindama.

Ja minu soov/soovitus sel aastal ongi see, et jää alati selleks, kes Sa oled ja Sinu juurde leiavad tee need inimesed, kes Sind väärt on.

Aitäh Sulle, et pühendasid minule mõned tunnid oma tänasest päevast! Ja tänan Sind sõpruse, toetuse ja põnevate mälestuste eest!


Aitäh!