Mul on ka nüüd oma lemmik nagu mõnel. Olen temast vist varemgi kirjutanud. Igatahes sellist ilueedit annab leida. Eriti veel vastassugupoolelt. Ja kui ma peeglisse vaatasin siis mõistsin, et olen kohutav häbi naissoole. Sassis juuksed... Rohkem sõnu pole vajagi. Too lemmik on tõsiselt hurmav, naljakas. Astub graatsiliselt uksest sisse ja ütleb mesimagusal häälel „tere“. Ja mina jään suu ammuli vahtima enne kui suudan vastu-„tere“ üle huulte veeretada.
Ja mul on lemmik ülemus. Kron on huvitav inimene. Kes teine tuleks ja küsiks oma sekretärilt juba teist korda, milline on hea juht. Hea, et ma olen suutnud neutraalsema poolseid vastuseid jagada. Muidu hakkan veel ta ego üles haipima ja siis teeksin ilmselt kogu kollektiivile karuteene. Sekretär peab poole kohaga psühholoog ka olema.
Eile kuulsin ühest huvitavast teooriast. A la mind (teda) tuleks puuri panna! Naine tuleks kinni panna, parem kui täitsa aheldada. Ja kong peaks olema akendeta ja paksu metalluksega. Enne abiellumist ja laste saamist ei tohiks talle maailma üldse näidata. Võibolla siis hoiaks seda naist tegelikult kinni.
Mind pikisilmi ootad
Ja võrku püüda loodad
Olen su pilkupüüdev pahe
Ja sinu kadunud vaba tahe.
Marijonette
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar