teisipäev, 30. märts 2010

Lestat 86

Täna! Positiivsus ise.

Ma lubasin, et täna teen ühe HEA sissekande. Ma olen viimased nädal otsa olnud väga kurb, vihane.. lausa maruvihane. Aga sellest ei ole midagi muud sündinud kui see, et ka teised on pahurad, ükskõiksed ja tainapead.

Seega.. kallistused kõikidele teele saadetud, musid ja paid. Ma hakkan heaks ja veel heamaks. Millest selline muutus?

Täna hommikul vaatas üks väiksekene mulle oma siniste silmakestega otsa, väiksed kätukesed põsekese all ja naeratas. Kui üks väike jõnglane suudab teisipäeva hommikul nii armas ja tore olla, ilma torisemata üles tõusta.. siis ei saa Lestat mitte enam vastik väike õelus olla.

Ma annan andeks kõikidele jobudele ja nõdrameelsetele, kes mind eelmisel ja ka sel nädalal ärritasid. Annan ka andeks iseendale, et ma oma vaimu nii palju nüristanud ja mürgitanud olen. Palun vabandust nendelt, kellele halvasti ütlesin ja haiget tegin.

Tänane saabumine koju oli väga hea. Positiivne ma ütleksin. Scarlet tuli oma vanematega külla. Meid ootas kanapraad. Oeh.. Scarleti vanaema nagu teaks, kuidas ma sellist kana ja praetud kartuleid armastan. Loomulikult pidin ma sööma kaks portsu. Esiteks sellepärast, et Mare arust sõin ma vähe ja mu kõht polnud täis.. ja teiseks.. lõpetasin oma kahepäevase Sennalehe tee ja jogurtidieedi ära. Mina ja dieet! Jah, aga mitte allavõtmise jaoks. Kõht peab ka vahepeal puhkama, et suudaks toitu normaalselt seedida.

Vestlus Scarletiga oli ka mõnus nagu alati. Kui ma ka viimastel päevadel olen talle nähvanud ja arvanud, et ta on kuripahaõelus, siis tegelikult ta pole.

Igatahes ma olen tänasega rahul!

Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar