esmaspäev, 1. märts 2010

Lestat 56

Suurte asjade saavutamiseks peame nii unistama kui ka tegutsema.

Uue töönädala algus. Ja uue kuu algus. Uus norm, mida täitma tuleb hakata. Jah, pigem siiski tahan kirjutada kui pean. Sundust ju kellegi poolt pole tekkinud. Kuigi tean, et nii mõnigi ootab, et uus ja huvitav sissekanne Lestati nime all väljuks. Olen vastu pidanud poolteist kuud – 56 sissekannet. Toetage mind edasi!

Ma olen puhanud ja üsna värske moega. Vaatasin hetk tagasi peeglisse ja avastasin, et ma polegi enam nii kahvatu. Ehk tuleb see sellest, et püsisin terve bussisõidu ärkvel ja vestlesin Kaidiga. Ta olevat mind öösel unes näinud. Arvasime, et südametunnistus piinab, pole ammu kohtunud. Aga siis meenus, mida ise nägin. Ja loodan, et see oli pigem põhjustatud halvast filmist kui M-märkidest. Jätkan veidikene unenägude teemal.

Mainisin ehk, et mu isa naisega juhtus õnnetus. Tegelikult on see ikka üks äärmiselt õnnelik-õnnelik õnnetus. Ajalehes kirjutati, et kannatanu sai kergemaid vigastusi. Aga tegelikult on tal kaks kaelalüli murdnud. Üks täielikult, teisel mõra. Ma ei hakka õnnetuse üksikasju ümber kirjutama aga see on rohkem kui uskumatu ja kohutav. Ja veel õõvastavam on see, et M poeg nägi seda unes ette. Ta nägi, et ema jääb auto alla aga tõuseb püsti ja läheb edasi. Proovi siis mõelda, et midagi üleloomulikku pole olemas.

Kuigi eilne ei olnud lihtne. Palju muret täis päev, siis tegutsen jälle edasi, et oma unistust täita. M-märkide lugemine aitab ka täna mulle kaasa.

George Orwell (Eric Arthur Blair) - On olemas tõde ja on olemas vale, ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet maailma trotsides, siis sa ei ole hull.


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar