esmaspäev, 8. märts 2010

Lestat 66

Slipknot – Before I Forget

Keskendumisvõime on nullilähedane. Ja see lugu aitab suurepäraselt?

Ma ei taha mainida seda A tähega sõna. Teate see ajab judinad peale ja tekitab nii kohutavalt piinava tunde. Ja mõte, et ma teen seda valesti. Või siis jätan tegemata. Kuidagi ei suuda seda üle huulte veeretada. Veel vähem tunnet tekitada, et kõik on korras selles suhtes.

Õigesti arvasite. Räägin Aruandest. Praktika omast. Nädal! Tööd täis nädal, pean uneajast veel praktika aruande jaoks aega näpistama. Nii, et jõuaksin kolmapäeval juuksurisse ja õhtul klubisse. Kõige selle juures särama ja naeratama, kaunis olema. Pole lihtne aga ma teen selle ära. Peab!

Mida veel? Ikkagi tahaksin tantsida. Või laulda. Äärmisel juhul lepin lumelauaga kukkumisega.

Homme lähen ühte kohta. Ilus on seal! Loodan, et saan selle endale. Aga muidugi selles suhtes jälle M-märgid ei toeta mind. Pole hullu! Kaua ikka võib mingeid märke uskuda. Varem pole nad mind aidanud ja vaevalt nüüdki. Nädala lõpuks olen nii väsinud, et kammin unes nähtud harjaga päriselt juukseid.

Tõmbab musta lina üle õlgade ja kuulab Slipknoti. Vampiiristumas või midagi..


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar