pühapäev, 14. märts 2010

Lestat 72

Sober – Apocalyptica

Pühapäevad on hakanud muutuma magamismaratonideks. Muusika, msn, söömine ja magamine. Valutamine, vingumine ja kurjustamine.

Viimasel ajal on mul pidevalt kõht tühi. Kohutav tunne! Ja nii täna hommikul ka. Kurb oli kööki minnes avastada, et saia ja leiva raasugi pole alles. Külmkapis vedeleb külmunud kana, paar muna ja poolteist nädalat vana saiakate. Kaasa loobus täna minu teenindamisest ja jättis mu koju elu-surma vahele vaagima.

Reedel pidasime Heikis sünnipäeva. Palju õnne talle! Sellele järgnes unelmate hommik. Voodi kõrvale oli ettenägelikult paigutatud veepudel. Kui ütlesid vaikselt, et tahaksin kohvi, siis tekkis see viie minutiga lauale. Mõtlesid, et tahaksin midagi süüa ja nina alla lükati tükike võileivatorti.

Muide ka laupäevad mööduvad viimasel ajal ühes vaimus. Õhtul Scarleti poole ja klubisse. Eilne oli üks õnnestunumaid klubis käike üldse. Alustasime Cola-Vana Tallinnaga ja läksime Long Island Iced Tea (vodka, gin, tequila, rum.) peale üle. Tavaliselt tähendaks see minu jaoks mingit meeletult ähmast pilti ja väga halba enesetunnet. Eile suutsin ennast ikka üsna korralikult üleval pidada.

Ma tõmban enda poole mingeid kohutavaid troppe, türklasi ja liiga noori poisse. Tegelikult on ikka päris ohtlik niimoodi üksinda klubis ringi taielda. Aaaga... šokolaadipoisiga tutvumine oli küll õhtu tippsündmus. Kolme noormehega oli kaasas kolm tüdrukut. Alustasin nendega inglise keeles vestlust, kuid tuli välja, et nad oskavad ka eesti keelt. Ausalt öeldes ma ei oleks elus pakkunud, et need eestlased on. Olin veendunud, et nad on soomlased. Ma parem ei hakka midagi halvasti ütlema nende välimuse kohta. Ses suhtes pole ma ise ka just kõige kirkam värv karbis.

Eesti naised on kadedad, õelad ja ussid. Ilmselt pakkusin liiga suurt konkurentsi ja šokolaadipoiss lihtsalt rebiti mu juurest minema. Iseenesest nägi see väga koomiline välja. Meeleheitlikud püüded hoida endale midagi, mis pole kellegi oma. Nagu ma oleksin teda ära tahtnud süüa, voodisse meelitada või elu eest ahistanud. Igatahes ühinesin oma seltskonnaga ja mõned hetked hiljem pakkus šokolaadipoiss mulle oma meili aadressi. Ei tea, kuidas ta naise haardest küll välja pääses.

Pea ei seisa kaela otsas täna kuidagi. Vajan kaelatuge ja palju hoolitsust. Kahjuks ei saa kumbagi täna. Lähen teen suppi, kuulan muusikat ja veedan oma tavapärast pühapäeva edasi!


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar