Täna ma ei suuda olla sarkastiline, enesekindel, õel ega rõõmus. Vihane, pettunud ja mõttetu aga küll. Tahaksin kõik prügikotti toppida ja põlema panna. Ilmselgelt ma seda siiski tegema ei hakka. Ärgem unustagem, et ma väga tahaksin!
Viimasel ajal olen ma väga ärritunud kõige peale. Ja ega ümbritsevad inimesed mind ei säästa. Ma tahaksin lihtsalt üksinda olla, et keegi ei torgiks mind. Pean alati hea näo pähe tegema ja vastama mingisugustele üldistele kriteeriumitele. Tegema seda, mis õige. Õige - mitte minu seisukohast vaid teiste. Ja lõppkokkuvõttes olen ikkagi valesti käitunud. Ma olen niigi rutakalt otsustanud mõnede asjade suhtes ja ma peaksin veel vigu tegema? Ei, kohe kindlasti mitte.
Lõpetangi vist üsna tumedatest toonides!
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar