Laupäev, oli tore päev!
Rääkisin eelmises sissekandes hommikust. Aga laupäev oli pikk ja sündmuste rohke. Uudised, mis panid mind väga uut moodi käituma. Kaks nendest uudistest olid nii ütlemata head, et pidin söögilauas kana kurku tõmbama. Keegi oleks võinud filmida, kuidas ma enamvähem karjatasin ja sädistasin üle terve söögisaali.
Ülejäänu peale võin suht hinge heita. Kes ei suuda mind vihastama panna, suudab üllatada! Ja siis on tõesti pikaks ajaks jälle isu täis igasugustest inimestest. Mida kaugemal sa nendest kõigist oled, seda lähemal on nemad sinule. Mis on äärmiselt kohutav tegelikult!
Aga mulle meeldivad inimesed, kes teavad, mida ma mõtlen või, kuidas minuga käituda. Mitte, et mulle peaks pugema ja ennast muutma, vaid tõesti ütlema nii nagu asjad on. Ja mulle meeldib kui minu vastu huvi tuntakse mitte ei eirata. Kõige rohkem meeldib mulle skandaale korraldada. Aga need vist ei mõju!
Niisiis peab asja rahulikumalt võtma ja kunsti nautlemas käia. Pühapäeval siis külastasin ühte käsitöönäitust. See on imeline, mida inimesed oma vaba ajaga, oma käte ja ideedega teevad. Ehted, kausid, riided, kotid, vaibad jne. Mulle avaldasid suurt muljet ise tehtud ehted ja ajalehest punutud korvid, vaagnad. Kui neid viimaseid piisavalt meisterlikult põimida, kaunistada ja kujundada, siis võib endale koju ikka väga kenad ja tarvilikud anumad saada. Mulle meeldis ka just see, kuidas inimesed rõhusid taaskasutamisele ja odavatele materjalidele. Kõik tuleb ära kasutada, ka cm suurused nahatükid. Ja kui inimesed vinguvad, et oma hobidega tegelemiseks ei jätku raha, siis tegelikult on absoluutselt erinevaid võimalusi, kuidas oma vaba aega kasulikult ja ilma palju kulutamata kasutada.
Kaladega on selline lugu, et neid on meres küll.
Ja selline lugu ka, et kui üks neist sureb siis meri sellest paremaks ega halvemaks ei muutu. - Lestat
Aitäh! Või siis ka mitte!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar