Lestat 64

Naistepäev!

Tähtpäevad, pühad, sünnipäevad! Lilled, šokolaadid, tordid! Meelespidamine.

Võib öelda, et need on päevad, kus igaüks võib sind meeles pidada ja näiteks lilli kinkida. Aga kui sa ei suuda nendelgi päevadel mõnda hea sõna mulle öelda, siis pole ju väga vahet, mida sa üldse suudad. On nii?

Tänane hommik. Suutsin eile oma üllatuse ära rikkuda. Atu arvas, et olen juba siit ilmast lahkunud, sest ma polnud päev otsa voodist välja tulnud. Kui ta poest saabus, nägin tema käes krõpsu pakki. Vau! Mis ajast tema seda ostab? Võibolla olen maininud, et mu kaasa ei luba mul sellist rämpsu süüa. Tavaliselt peidan laua sahtlis pakikesi ja söön salaja. Ausalt!

Õhtul hakkasin uurima, miks ta selle paki ostis. Ta üritas väita, et ei tea asjast midagi. Pidin siis kööki minema ja selle üles otsima. Leidsin! Ja rikkusin üllatuse ära. Hommikul oli mul siiski sama hea meel kui pidanuks olema. Mulle polegi vaja lilli ja traditsioonilisi kinke. Piisab sellest kui niimoodi üllatada.

Täna tööl! KT astus ruumi ja ma ei märganudki kaunist kevadist kollast tulpi. Kohmakalt sirutas ta käe välja ja soovis head naistepäeva! Oi, aitäh! Kõlas minu suust. Olin väga üllatunud ja meelitatud.

Mees, kelle nägu mulle on tuttav aga nime ei suuda meeles pidada, asutus ruumi. Kiikas direktori kabineti, ilmselt harjumusest, ja pani siis minu lauale väikese šokolaadi. Nagu muuseas, naeratas ja läks. Selliste kummaliste käitumiste juures tuleb mul naer peale. Nad on omamoodi naljakad ja teevad tuju heaks. Vanematele meesterahvastele tuleb tavapäratu muie näole kui nad noore sekretäri naerma suudavad ajada. Ja ilmselt nad naudivad sedagi, et nende nägudele kerge rõõmu virvendus sillerdama jääb.

Walt(er) Whitman - Naised istuvad või tulevad, lähevad, ja mõned on
vanad ja mõned on noored ja noored on kaunid, kuid vanad on kaunimad veel. (“Kaunid naised” , 1855)


Aitäh!