Ma olen klaviatuuri külge aheldatud. Just hetk tagasi saatsin oma praktika aruande juhendajale. 34 lehekülge. Ületasin ennast kuskil 10 leheküljega. Ja siis Elis tuletas meelde, et soovituslik aruande pikkus oli 15-20 lk. Mitte, et ma vihane oleksin, et niiöelda üle pingutasin. Lihtsalt jälle üks võimalus kellelgi öelda, et ma ei lugenud juhendit korralikult läbi.
Ühesõnaga mulle meeldib.. ei.. ma lausa jumaldan kirjutamist. Ma võiksin maailmas üksinda ka eksisteerida kui ma vaid saaksin pidevalt ja hästi palju kirjutada. Ma ei leia mitte midagi halba selles, et ma aruande põhjalikult kirjutasin. Kuigi jah ma kahtlen, kas sain kõik täpselt kirja nii nagu pidi. Võibolla ajasin liiga üldsõnalist ja ilusat-roosat mulli. Kummaline, et sellest üldse kirjutan. Ma tavaliselt ei analüüsi oma hindamata töid. Ja sellele tuleb vastukaja alles kuu pärast.
Ootamine on põrgulik. Kaitsmise ootamine. Ja põhimõtteliselt, sisuliselt kaitseme kolme erinevat valdkonda. Arhiivitööd, sekretäritööd ja personalitööd. Eelmisel korral läks ju hästi. Õnneks sain esimeste hulgas ettekande esitatud ja asjatu närveerimine jäi ära. Seekord on mul ka praktika, millest rääkida. Ei pea ette kujutama, kuidas ma midagi tegin. Jep!
Tallinn! Järgmine linn Tartu kõrval, mida ma jälestan. Kuigi jah, Tartu on mulle viimase kahe kuuga muutunud armsaks, sõbralikuks ja koduseks. Täna siis pealinna. Või õigemini küll Keilasse ja homme Tallinna empsi vaatama. Muide saan ka oma tüütust kõrvitsast lahti. Ei peagi kaasale liigpehmeta-liigkõvata salatit vaaritama.
Ja kui veab siis tuleb laupäeval järgmine naisteka laadne õhtukene. Muide olen ka nüüd Oriflame maailma liige. Et siis võtan kataloogid kaasa ja hakkan müügitööd tegema. Pole üldse minulik, ma tean. Ja ma luban, et ei hakka kellelegi midagi pähe määrima. Kellel huvi, see teab, kust mind leida.
Prr... külm. Kahju ainult, et nädalavahetus nii lühikene on. Muidu läheksin uusi sinikaid mäele saama.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar