Vaatsin, et vana aruande põhjal kirjutada, siis mängib ilusti reedeks välja ühe korraliku pataka tarka juttu.
Pidin kohe kirjutama hakkama, sest Whitney Houston hakkas oma maheda võimsa häälega laulma ja pani mulgi südame rõkkama. Ja siis kujutasin ette, kuidas Ketu kunagi sama võimsalt minu sõnadega ja oma viisiga lugusid laulab. Ei tea, kas saab seda kuulma? Vägev oleks. Ja kui Ketu nüüd hetk tagasi ütles, et tema ema ja isa said privaatkontserti selle kauaräägitud looga, tuli kadedus peale. Läheksin seda kohe homme kuulama aga aruanne ju.
Või, et ilus ja romantiline.
Annaksin vist päris palju, et natukene klaverit või kitarri mängida osata. Või laulda ja tantsida. Aga kui ise ei oska siis on suurematel inimestel kombeks loota väiksemate peale. Keegi peab ju unustusi ellu viima ja meie nägudele rahulolu tooma. Meil peab ainult nii palju tahtejõudu jätkuma, et seda teostust nendelt väiksematelt nõuda.
Share my life
Take me for what I am
cause I'll never change
All my colors for you
Take my love
I'll never ask for too much
Just all that you are
And everything that you do
Whitney Houston - I Have Nothing
Absoluutselt armunud muusikasse!
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar