neljapäev, 25. märts 2010

Lestat 82

Puhkus!

Sekretär kuuleb seda sõna meie majas iga päev. Aga tunneb harva. Mu laua on vallutanud kollased lipikud ja postkasti ummistavad hädapätakate meilid. Mis viga on otsustada kui sulle on kõik volitused üle antud? Mulle ei meeldi otsustusvõimetud inimesed. Isegi kui üks neist olen ma ise.

Puhkus!

Eile ma lülitasin ennast täiesti välja. Võibolla aitas sellele kaasa muusika plaadilt Shakra’s Dream – Healing. Pärast väikest mõttepausi vajusin juba kella 21.00 ajal sügavasse unne. Liigun lähemale sellele, et unenäod hakkavad selginema ja meelde jääma. Pikk tee on küll veel minna aga.. kuidas see oligi.. esimene samm algab jalatalla alt?!

Puhkus!

Kes mind tunneb, teab, et ma armastan unes suikumist. Ma ei ärka laupäeva ega pühapäeva hommikuti vara. Mulle ei meeldi tööpäevadel tõusta, lasen kellal viimase minutini tiksuda. Kuid minu puhul on erandeid nagu mõned ehk märganud on. Siis kui aeg muutub minu jaoks väärtuslikuks ei ole uni enam vajadus. Jep, uni ei ole vajadus.

Kahel päeval sel nädalal olen ma ärganud väga vara. Täna siis kella 5.00 ajal hommikul. Mõnus vaikus ja aeg iseendale. Sööd vaikselt, kuulad muusikat, vaatad, et Pätule peale ei astuks, teed endale võileivad töö juurde kaasa, pesed nõud ära, käid ise pesemas, teed näo pähe ja ikka on veel aega, et mõelda. See on väike ja nauditav puhkus!

Aeg!

See on hindamatu. Aega on kõigile võrdselt antud ja selle kasutamine on igaühe oma kätes. Mõni raiskab seda, mõni põletab aga mõni lihtsalt ootab või magab selle maha. Tegelikult ei ole ju vahet, mis teised arvavad, kui sa ise oled selle veedetud aja ja tulemustega rahul.

Mõnikord on mul aja suhtes eriti kaitsev seisukoht. Ma saan väga vihaseks inimeste peale, kes minu aega järjepidevalt raiskavad ja väärtuslikuks ei pea. Teise inimese aeg on see, mida ei tohi ebaotstarbekalt kasutada.


Jäta või sissekanne lisamata. Tsitaatide leht maas ja Lestati sulest ei tule midagi.

Kah viis kuidas aega raisata!


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar