reede, 9. aprill 2010

Lestat 92

Valikud!

See, millest ma nüüd rääkima hakkan, on mu enda tehtud, valitud, otsustatud – süü!

Praktika viimane päev. Kellele on, kellele mitte! Minul ei lõppe sellega midagi. Esmaspäeval algab kool ja kestab veel kaks perioodi. Mulle tuli üllatusena, et meile lisandus kaks uut ainet. Nendega läheb mul raskeks. Ilmselt ei jõua ma peaaegu mitte ühessegi tundi ja pean palju iseseisvat tööd tegema. Rääkimata selles, et tegelikult peaks õppima eksamiks ja teab, milleks veel.

Ausalt öeldes lähen ma marru kui mulle öeldakse, et ma teadsin ju, et raskeks läheb. Mis mul nüüd vinguda! Kahjuks mul ei ole kuskil rahapuud kasvamas, pole rikast meest ega miljonilist loteriipiletit. Kindlasti on minust rumal oma haridus ohtu seada. Selle omandamine peaks olema kõige tähtsamal ja olulisemal kohal. Ma olen öelnud, et see on probleemne ja raske aga mitte võimatu. Järjekordselt ma üritan oma sõpradelt tuge leida, mitte kuulda, et „Sa kukud omadega sinna samma“.

Mul on vaja kaks kuud vastu pidada. Ilmselt pean sõdima mitmel rindel. Kool, kodu, töö! Kool, kodu, töö! Jah, une jaoks ei jää kübekestki aega. See kestab kõigest kaks kuud. Kõigest kaks kuud olen magamata, väsinud, masendunud ja sekretäritööd täis topitud maskott! Tegelikult see pole ju nii lootusetu olukord. Oeh.. ma ise küll usun endasse. Palun süstige teie ka minusse energiat. Ärge öelge midagi negatiivset, sest ma hakkan siis üle mõtlema. Mul pole enam palju valikuid selles suhtes. Mis otsustatud, see otsustatud!!?!


Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar