Jaaaa Aprill tuleb suure hoo ja mölluga!
Ragistan jänese kombel porgandeid ja üritan eilset kirjeldada. Emotsioone jätkub kindlasti mitmeks päevaks nii mul kui teistel. Ma olen, kas ise segane või mind ümbritsevad segased. Või oleme kõik lolliks läinud?
Eile 2. aprillil tähistasime siis venna sünnipäeva. Istusime vaikselt viiekesi hubases korterikeses, sõime ja jõime, naersime ja naersime veel, tegime pilte ja kuulasime muusikat, parodeerisime Ürgmeest ja laulsime ”Kõike mehed on sitapead”. Tuju oli kõigil väga hea ja klubisse mineku plaan hakkas teostuma.
Tavaliselt, pärast kahte veini ja suurt siidrit, ei kannata ma kõndimist ja veel vähem pikka autosõitu. Ja pikk on see juba pärast paari meetrit liikumist. Igatahes oli minuga kõik liigagi korras. Tartus tegime peatuse Statoilis, kus tekitasime WC järjekorra. Peatuse tegime ka kaubamaja parklas, kus õnnitlesime Karli ja ootasime venda. Järgmise pikema peatuse tegime CT juures.
Klubis iseenesest on tore käia. Eriti veel siis kui su kott ära varastatakse. Tavaliselt topin ma alati kõik dokumendid, raha ja telefoni sellesse. Nagu oleksin ette aimanud.. panin oma seeliku taskusse juhiloa, raha ja telefoni. Kotti jäi ehk paar huuleläiget. Kui ma tantsimas käisin siis seisis mu käekott laual ja tagasi tulles seda enam ei leidnud. Läinud siis läinud! Aga mitte Layza arust!
Tema entusiasm ergutas mindki ja me hakkasime seda otsima. Tegime paar tiiru klubi peal, et seda leida. Ja siis arvas üks töllakas, et oleks tore Layzat krabada ja omastama hakata. Selliseid ikka leidub, kes tekitavad tülgastust. Igatahes tuli mul Layza tema haardest päästa. Aga selliste töllakatega on selline lugu ka, et nad tavaliselt on ennast täiesti arutuks joonud. Sõnad ”tõmba uttu tropp” kõlavad neile nagu kutsena voodisse.
Vend sattus samal ajal seal olema. Loomulikult tuli ta meile appi. Ta püüdis väga viisakalt tolle ahviga rääkida, et ta meie seltskonnast lahkuks. Sellele vastas mees sellega, et kutsus oma kaks sõpra appi. Kui mu ette seisis gorilla, kes oli valmis vennast hakkliha tegema, siis sattusin ma peaaegu, et paanikasse. Layzaga kahekesi üritasime poisse eemale ajada. Kuid meie ümber kogunes aina rohkem inimesi. Mõned proovisid tüli ära hoida, teised kiskusid seda üles.
Tüli algataja, kalanägu, ajas mind lõpuks nii vihale, et jagasin talle paar kiilu mööda nägu. Keegi üritas mind tagasi hoida, seega jalaga ei õnnestunud mul tema pihta prõmmida. Vend oli juba ka turvamehed kutsunud. Vahetult enne turvade jõudmist, krabas üks tüüpidest mu vennast ja väänas ta põrandale. Teadagi on mul venna suhtes väga kaitsvad instinktid ja ma kargasin inimpuntra otsa. Kakkusin peal olevat tüüpi juustest ja üritasin teda vennast eemale saada. Kõige rohkem suutsin endal pihud karvu täis kahmida, sest juba tõstis keegi mu kõrvale. Hetk hiljem lesis ka gorilla põrandal maas, kaks turvat otsas.
See võis üsna segase ja kohutavana paista. Layza olevat gorillale või kalanäole samuti paar litakat kirja pannud. Ilmselt tundusime Layzaga nagu kaks segast eite, kes keset kaklust on sattunud. Esialgu tundus, et tüli on sellega lahendatud kui kolm tüüpi klubist välja visati.
Mõne hetke pärast ilmus meie laua juurde sama tüüp, keda hetke eest olin juustest kakkunud. Hetk hiljem leidsime ennast turvaruumist. See, mis seal toimus, jäi mulle selgusetuks. Meid oli sinna viidud selle jaoks, et me ütlusi annaksime, kuidas kaklus algas. Layza kisendas kogu selle aja ja sõimas turvasid. Lõpuks viskas neil üle ja meid visati isegi turvaruumist välja. Täiesti masendav!
Ühesõnaga mul on hea meel, et ma olen naine ja väike. Ma olen kohutavalt äkiline ja kui mul oleks rohkem võimu, jõudu siis nõuaksin oma õigust koguaeg taga ja sattuksin veelgi rohkem kuskile tülide keskele.
Priidu Beier (Matti Moguči, Pierre Bezuhhov)
Maailm, mis ei hoia ja kaitse
naeruks teeb armastust
talle pole hinges meil varuks
kübetki halastust.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar