neljapäev, 8. aprill 2010

Lestat 91

Headest asjadest:

Ma ei ole oma nohuse nina ja köha pärast juba paar päeva väljas lõunatamas käinud. Minu tööandjale tekitab see muret. Kuigi ma olen igaks lõunaks kaasa võtnud võiku, puuvilja ja muud näksimist, siis tunneb ta muret, kas ma ikka söön. Täna pakkus ta mulle lõunaks banaani (kuna teab, et ma magusat eriti ei söö) ja saiakest. Aitäh!

Lõuna paiku keetis ta teed. See tuleb tal sama hästi välja kui kohvi keetmine. Valasin kannust tassi musta vedelikku ja lisasin ohtralt vett. Algsest taimeleotisest võib teelehemuda välja väänata. Selle loo puhul ütleks küll, et pigista mahla kui arvad, et see seda väärt on! Ja see kohe kindlasti oleks. Aga tee on hea, alati! Ja veel selline lause: Halva asja välja ajamiseks tuleb süüa teist halba asja! See siis pole Lestati looming vaid Kroni.

Sõbranna tegi nalja ja mina naersin. Käkkilas oleks see tee täiesti omal kohal. Saiakesed ja tee! Hmm.. ! Ja siis tuleks Nõia-Ella ja paneks lauale upinhaina (kummel - Chamomilla vulgaris L.) õite pulbrit ning käsiks seda ninna tõmmata. Noh, et nohu ära läheks loomulikult! Puuduks ainult klaaskuul, mille abil ta ennustaks mulle rikkust, õnne ja suurt - kauakestvat armastust. Aitäh!

Klaaskuuli eri! Eile ütlesin pool naljaga, et kui ma tahan ühe teatud maa tolmu oma jalgadelt pühkida, siis tehakse mulle tööpakkumine, millest ma loobuda ei suuda. Üks tähtaeg juba pikenes. Kuni 8. augustini ei liigu ma kuskile. Täna vaatas üks teaduri proua mulle kelmikalt otsa ja küsis, kas mul töökoht on olemas. Vastasin, et ole. Ta lubas selle meelde jätta ja naeratas nagu oleks tal suur plaan.

Naljakaid juhtumisi on täna veelgi olnud. Mapid lendavad ja üritavad mu nosplit haavata. Vanad härrad ajavad mesijuttu. Müstilisel kombel ei olegi USA enam USA. Ja müsteeriumid lahenevad.

Minu sinine kotike on juba mitu nädalat lõhnanud eriliselt hästi. Olen nuusutanud kõiki oma lõhnasid, teiste parfüüme ja isegi Oriflame kataloogi. Eile lahendasin oma tädi abiga kummitava-lõhna-müsteeriumi. Mõned nädalad tagasi veetsin ühe reedese või laupäevase päeva Alatskivil. Suskasin oma koti pakiruumi kui hakkasime Põltsamaa poole liikuma. Kahjuks (või minu õnneks) avaldas minu kott survet tädi lõhnapudeli pumbale ja päästis meeldivad aroomi valla. Pudel jooksis kahjuks tühjaks aga õnneks leidsin lõhna, mis mulle tõsiselt meeldib. Aitäh!

Goethe, Faustis Mefistofelese suu läbi: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."

Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar