reede, 23. aprill 2010

Lestat 101

Kadunud! Võime märgata pisikesi, naljakaid asju, on kadunud!

Miski ei edene viimasel ajal.

TÖÖ. Mulle ei meeldi mõnikord mu töö üldse. See nõme ja mõttetu käskkirjade vorpimine. See, et pole korralikku süsteemi mitte millegi jaoks. Ma ei suuda oma haridusega siin midagi ära teha. Ma arvan, et hätta jääks isegi kogenud arhivaar või dokumendihaldur. Ma suudaksin loomulikult palju rohkem kui ma praegu teinud olen. Mul puudub aeg, motivatsioon ja vahendid. Mul on järel täpselt üks sinine pastakas ja säilikute kaaned. Õmblemist mulle pole õpetatud, seega pole neist kaantest kah kasu. Igatahes ma ei suuda oma peas korda luua, veel vähem siis kontoris.

KOOL. Jah, ma olen suhteliselt masendunud sellepärast. Ma tean, et ma pean. Ma tean, et ma ei suuda. Mõnikord on sellised mõtted. Ma tean, et mul ei ole valikud, ma pean. Raamatupidamine on täiesti meelest läinud. Pean kuidagi seda meelde tuletama hakkama. Arvutiõpetust ma lausa vihkan. Jah, pooleldi olen ise süüdi. Siiski on mul õigus korralikule juhendile ja õpetusele. Õigus sellele, et mu meilidele vastatakse. Kooli suhtes ma loon mingi korra.

KODU. See on nii suhteline. Mul on hambahari 4 kohas. Ma tunnen ennast kõikides nendest kohtades hästi. Milline neist kodu on? Ma näen oma tulevikku paaris neist aga see on minu oma kätes, kus täpsemalt.

AEG. Seda tundub nii vähe olevat.

SÕBRAD. Ma ei tea kui unarusse ma nad jätnud olen. Aga mõned ikka mu ümber tunduvad olevat. Oeh... aitäh teile!


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar