Mul on kurb, et inimesed ei ole nii ilusad ja head.
Kõik minu saavutused, kätte saada raamatut „Päikesevarjutus”, luhtusid. Maailm on nii kiiresti muutuv ja sellel keereldes, pööreldes läheb pea uimaseks.
Esialgu sai saatuslikuks ID-kaardi mitte-kaasas-kandmine. Ja hiljem oleks saanud takistuseks raamatu menust põhjustatud väljalaenutamine. 41 inimest järjekorras. Hea raamat, ma tean. Visa hing, nagu ma olen, otsisin edasi. Ei arvaks, et Urkas üldse lugejaid inimesi on. Aga võta näpust. Peale minu ja Ed-i on teisigi.
Kohalik raamatukogu on oma ainsa väärt teose juba kellelegi ära jaganud. Ed ikka aitab kui saab. Aga Ed ei saanud. Mu viimane õlekõrs oli Oma-käpp-koolis. Ja nagu needus, täna oli ta igal pool aga mitte haridustemplis. Noh, järgmisel nädalal on ka oma viis päeva, et jahti pidada.
Ja jahti pidada tuleb ka uuele kohale.
Saatsin proua T-le ülevoolavalt viisaka kirja. Ja sain samasuguse vastu. Ilmselt oli ta külmetanud või midagi. Suunan Teie kirja edasi.
Elu on endiselt üks lõputu ootamine.
Ja vastust ootan ka uuest kohast. Loodan, et kõik laabub.
Sest lootust on.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar