Lugesin ühte algelist vestlust sarjast „Pärleid sigade ette”, mille üks osapooli oli Slay. Üks minu lemmik kirjutaja ja luuletaja. Suur mõtleja.
Vestluse sisu kirgastasid mõtted sellest, kuidas noorest areneb inimene. Ühed on need, kes loevad palju ja elavad oma fantaasiates. Neid kasutatakse ära ja üldse on nad nohikud. Slay arust on neil nõrk psüühika ja nad ilmselt lähevad peast segi. Teised on reidinoored, kes saavad ruttu täiskasvanuks, hakkavad noorelt suitsetama, jooma ja seksima (kasutasin vähe viisakamaid sõnu kui algses versioonis). Nad põlevad ruttu läbi ja lõpetavad elu rentslis või nõela otsas.
Tundub nagu normaalseks inimeseks ei saagi kasvada kui midagi nihu ei lähe. Normaalsus on muidugi ka suhteline ja see muudab tihti asjad hoopis ebanormaalseks. Ma eelistan pigem olla see nohik, kes segi kammib. Ma vähemalt tajun maailma kirkamates värvides kui hall ja hallim. Või roosa ja roosam.
Ja kui midagi nihu läheb, saavad neist hulludest kirjanikud (või kirjutajad). Mitte tühipaljad vastu seina kargajad vaid mõtlejad. Ma ilmselt ei suuda kirjutada päris tühja. Mul on vaja jälgijaid. Aga mida rohkem ma neid enda ümber kogun, seda vähem jääb teemasid, millest kirjutada. Mu mõte ei saa enam olla nii vaba ja aus. Või on targem öelda, et ideed saavad mõjutatud. Aga see kõik juhtub siis kui need segased hakkama saavad.
See tähendab kui nad hakkama saavad. Ja hakkama saamine on uus teema.
Seda on nii lihtne öelda: Sa saad hakkama. Aga, mida see tähendab? Kui ma ei suuda ühendada üht kõnet teise osakonda, siis ma ei saa ju hakkama. Aga kui ma lahendan olukorra sellega, et lasen helistajal otse helistada, siis ma olen hakkama saanud. Kas nii?
Ma ootan nagu suurt haledat läbikukkumist, et leida tõestust oma saamatusele. Ma olen nagu üks põikpäine jalakäia, kes eirab järjepidevalt parema käe reeglit ja kellele seepärast pidevalt otsa jookstakse. Ja ainus sarnasus minu ja selle jalakäiaga on see, et me teeme seda meelega.
Võib-olla peaksin inimesi rohkem uskuma. Aga nagu ütleb Agatha (Mary Clarissa) Christie, „Inimesi uskuda on väga ohtlik. Ma ei ole neid juba aastaid uskunud.”
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar