Eilne vein oli liiast. Bussis üritasin magada, sest loksumine pani kõhus keerama. Kell on 9.34. Ma loodan, et ta tuleb kiiresti tööle, hämab jälle midagi kokku. Siis saan lõpuks ometi oma uue plaaniga edasi minna. Olen kindel, et täna saabub oodatud selgus.
Tunne on küll selline nagu ootaksin, et seebiveest saaks üleöö puhas allikavesi. Aga õnneks mu kaine mõistus ütleb, et seda ei juhtu. Tegelikult mulle ei meeldi see ühe koha peal tammumine. Ja tikutoosis pimesiku mängimine on ka ära tüüdanud. Seega hakkan vaikselt teisele lainele liikuma.
Täna on tantsuõhtu. Ja ma ei suuda särada.
Homme külastame minu tädi ja tema meest. Ma ei suuda ikka särada. Mõtlesin, et loobun seekord klaasi kummutamisest. Teen ennast kenasti korda ja jälgin mängu.
Pahad päevad jälitavad häid!
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar