Läbiv teema!
Ma vist ei pea mainima, et ma olen oma saavutuste üle enamasti uhke. Ma pole just kõige helgem pea. Ma ei pinguta pooltki nii palju kui ma võiksin ja suudaksin. Kindlasti oleksin minagi ülikoolis ja õpiksin mõnda hirmkeerulise nimetusega eriala-erialatust. Või siis õpiksin midagi, mis kannab üllast eesmärki.
Ometi õpin ma sekretäriks. Seda ei saa tõesti võrrelda mõne keerulise erialaga, kus on tõesti vaja elu eest õppida, õppida ja veekord õppida. Uskuge või mitte, ka mina pean õppima, mis sest et käin kutsekas. Uskumatu ja.. ka seal õpitakse, ka seal on eksamid. Ja muide, me ei õpi seal kohvi keetma, ilusad olema ja niisama naeratama. Hämmastav ikka, kuidas haritud inimesed sellest aru ei saa, et ka selliste ametite õppimine nõuab unetuid öid ja pingutamist.
Käbi ei kuku kännust kaugele. See inimene, keda ma pidasin kunagi põhimõttekindlaks, armastab ikka sinna kännu kõrvale maha prantsatada. Õnne siis!
Igatahes olen üsna tubli olnud. Süstin endasse pidevalt energiat, positiivsust ja mõistmist, et saan hakkama.
Võtan ette, teen ära! Võtan ette, teeeeen ära!
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar