Kui elamusi on palju, siis on soov kirjutada väga suur. Kui elamusi on liialt palju, kaob soov kirjutada. Mina olen seal piiri peal. Negatiivsest kirjutamine ei too kunagi head kaasa, kuid positiivseks jääda on kuradima keeruline.
Mul on totaalselt kõrini nimekirjadest, nende koostamisest ja täitmisest. Ma ei salli meilide saatmist, nende saamist ega nende täitmist. Ma ei kannata mõtet, et ma olen päris mitu mitu valet valikut teinud, mis võivad mu elu ära rikkuda. Ja ma olen väsinud.
Ma magan rohkem kui keskmine inimene. Ja ilmselt rohkem kui need, kes palju magavad. Viimasel ajal tegelen vaid hädavajalike toimingutega. Ehk siis söömine (nii palju kui on vajalik püsti seismiseks), WC külastamine, tööl külmumas käimine. Ise teen ma süüa mingisugusel äärmisel juhul. Võikud sobivad ju ka?! Pesu pesemine ja muud sellega kaasnevad toimingud kulgevad sunduse, kisa saatel. Imestan, et hommikuti ennast ise riidesse suudan panna (kuigi seda ka väga vaevaliselt). Elav surnu?!! Mingit hullemat kaitserefleksi pinge jaoks ei saa olemas olla kui on UNI. Ja taaskord pean sööma oma sõnu „uni pole vajadus“, uni on kuradima primaarne vajadus.
Uni ei ole kunagi probleem siis, kui veedad aega heade sõpradega. Laupäeva hommik kujunes ärkamise osas äärmiselt raskeks. Pitsa tükkidega meelitati mu silmad lahti ja kohustuste meeldetuletamise saatel vedasin ennast lõpuks riidesse panema. Läksin Scarleti ja Atuga laadale. Päev oli äärmiselt kena ja päiksepaisteline. Tundus, et võin selle päeva isegi üle elada. Kui ostsin laadalt värskeid soolakurke, muutus elu lausa mitmevärviliseks ja meeldivaks. Olingi päästetud!
Mulle meeldib kui Scarlet küsib, mis meil plaanis on. Ta mõtleb lennult kõiksuguseid huvitavaid plaane välja. Laupäeva õhtu veetsime Scarleti vanemate juures. Me Scarletiga tegime natukene süüa. Ehk siis suskasime marinaadis ribid ahju ja ootasime, millal need söödavaks muutuvad. Päris mitu korda suutsin ma sellise paanika tekitada, et mehed olid valmis selle kisa peale MCi sõitma. Õnneks oli lõpptulemus üsna maitsev!
Minu arust oli seltskond äärmiselt meeldiv ja huvitav. Scarlet näitas natukene küüsi aga Jänku suutis üsna malbeks jääda. Atu leidis, et tollel õhtul võib mulle igasuguseid solvavaid hüüdnimesid panna. See oli vist nali, mille peale mina küüsi näitasin. Igatahes oli väga meeldiv õhtu, sest nalja ja naeru olid enamvähem kõik kohad täis. Ja maailm tundus natukene parema paigana olevat!
Minu kabinetis on umbes 16 kraadi sooja. Kui ma oleksin uss, tõmbaksin ennast teetassi ümber kerra. Uhh.. viimati oli mul nii külm siis kui olin haiglas tilguti küljes.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar