Nagu Scarlet eile kirjutas.. oma blogis kirjutan, mida tahan!
Vingumisel ja kurtmisel polegi nagu mingit sügavamat mõtet??! Seda tehakse tavaliselt selleks, et ennast välja elada. Ennast murest natukene vabastada. Või siis teed seda selleks, et teistelt mingit toetust saada. Kolmandal variandil on eesmärgiks kõik endast niiöelda eemale peletada. On ju selliseid inimesi, kes lihtsalt jalga lasevad kui sõbral sitasti läheb. Tegelikult on vingumisel ja kurtmisel täitsa mõte olemas.
Ed – Bite me, see if I care. Sai täna ka minu jaoks suure tähenduse. Hammustage mul või pea otsast, ma üritan mitte välja teha. Edil on eksamid tulemas. Sama siingi. Temal on selle pingega toime tulekuks üks hea meetod. Blokeerib kõik halva ja keskendub olulisematele asjadele. Ja mina otsustasin temast eeskuju võtta. Järgnevatel nädalatel viibin MSNis vähe või olen enamuse jaoks Offline. Võite mulle kirjutada kui miskit vaja on. Telefoniga vist saavad ka nüüd kurvad lood olema. Nädalavahetuseks planeerin selle välja lülitada. See tähendab siis, et olen täielikult kolmeks päevaks kadunud.
Nick Hornby - Masendus on kihvt, sa võid käituda nii halvasti, kui tahad. (“Elu edetabelid”)
JA
Karl Ristikivi - Ka kõige heledam tuli võib varakult kustuda, kui teda miski ei toida. Peab olema tugev unistustes, suur unistaja, et ainult neist toitu saades oma leeki alles hoida ja eluaeg uneskäija kombel tegelikkusest läbi rännata. (“Rohtaed”, 1942)
Tänan! Või siis ka mitte!
Aitäh!
neljapäev, 29. aprill 2010
teisipäev, 27. aprill 2010
Lestat 103
Ma ilmselt ei pea mainima kui kokku mõned asjad jooksevad. Nad jooksevad ja jooksevad ja jooksevad.. See on nagu karusell, mille peal sind kinni hoitakse ja õelad lapsed keerutavad hoogu aina juurde. Ma tahaksin selle karuselli peatada ja kõik need pahad, kurjad lapsed sealt kõrge kaarega minema lennutada.
Mõned inimesed endiselt jahmatavad mind. Ma ei oska neid enam analüüsida, sest nad ei luba. Ilmselgelt olen ma viimasel ajal endale palju rohkem lubanud kui tohiks või peaks. Mina näen enda õigust. Aga mul oleks nagu midagi märkamata jäänud. Minult on justkui võetud luba etteheiteid teha seal, kus need on tõesti õigustatud. Aitäh eelkõige Sulle! Et ma siis nüüd enam ei mõista.
Lõppkokkuvõttes pole üldse oluline, mis toimub. Enamus nendest asjadest ei ole tulevikuga absoluutselt seotud. Kui just siis nii palju, et nad hajutavad mu tuleviku viimse piirini ära. Maalivad pildi, kus tulevikku ei ole. Üks ja see sama, ikka ja jälle. Need ebaolulised teod, inimesed, see ebaoluline aeg, mis nende peale veedetud, hakkab lõpuks ikkagi kohutavalt häirima. Kuidas ma siis saan öelda, et olen ainult MINA, MINA ja MINA. Teid pole, tulevik siis on. Minu Mina ei ole üldsegi nii suur kui siiani on tundunud. Ma lihtsalt ei saa, ei või seda endale lubada. Pean on õige!
Taaskord pean välja ütlema, et järgnevad kaks kuud olen ma halb sõber, halb sõbranna, halb tüdruksõber, halb õde, halb tütar, halb perekonnaliige ja halb halb mida iganes kõike veel. Kõik, mis puudutab suhtlemist teiste inimestega. Ma ilmselt pole paar kuud selliseks korralikuks tegevuseks võimeline. Ma endiselt ei ütle toetusest ära. Sellisest vaikivast kuulamisest.
Aitäh!
Mõned inimesed endiselt jahmatavad mind. Ma ei oska neid enam analüüsida, sest nad ei luba. Ilmselgelt olen ma viimasel ajal endale palju rohkem lubanud kui tohiks või peaks. Mina näen enda õigust. Aga mul oleks nagu midagi märkamata jäänud. Minult on justkui võetud luba etteheiteid teha seal, kus need on tõesti õigustatud. Aitäh eelkõige Sulle! Et ma siis nüüd enam ei mõista.
Lõppkokkuvõttes pole üldse oluline, mis toimub. Enamus nendest asjadest ei ole tulevikuga absoluutselt seotud. Kui just siis nii palju, et nad hajutavad mu tuleviku viimse piirini ära. Maalivad pildi, kus tulevikku ei ole. Üks ja see sama, ikka ja jälle. Need ebaolulised teod, inimesed, see ebaoluline aeg, mis nende peale veedetud, hakkab lõpuks ikkagi kohutavalt häirima. Kuidas ma siis saan öelda, et olen ainult MINA, MINA ja MINA. Teid pole, tulevik siis on. Minu Mina ei ole üldsegi nii suur kui siiani on tundunud. Ma lihtsalt ei saa, ei või seda endale lubada. Pean on õige!
Taaskord pean välja ütlema, et järgnevad kaks kuud olen ma halb sõber, halb sõbranna, halb tüdruksõber, halb õde, halb tütar, halb perekonnaliige ja halb halb mida iganes kõike veel. Kõik, mis puudutab suhtlemist teiste inimestega. Ma ilmselt pole paar kuud selliseks korralikuks tegevuseks võimeline. Ma endiselt ei ütle toetusest ära. Sellisest vaikivast kuulamisest.
Aitäh!
esmaspäev, 26. aprill 2010
Vahepala 2
Haiglane armastus
Panen su käekse
enda sülle.
Hellalt hoian
üsna tasa pimedas.
Asetan su peakse
padja alla.
Kuulan mõtteid
kajamas sünges öös.
Viskan su jalakse
aknast alla.
Sammude kaja
enam ei kuule ma.
Marijonette 2006
Panen su käekse
enda sülle.
Hellalt hoian
üsna tasa pimedas.
Asetan su peakse
padja alla.
Kuulan mõtteid
kajamas sünges öös.
Viskan su jalakse
aknast alla.
Sammude kaja
enam ei kuule ma.
Marijonette 2006
Lestat 102
Saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1749-1832a) on kirjutanud ühe parima filisoofilise teose – “Fausti”. Teose uurimisel tuleb välja selle sügavam mõte. Goethe on öelnud: ”Otsi iseend ja sa leiad kõik.” Kirjanik on erilise vaatluse alla võtnud elumõtte otsingu teema. Oma raamatus käsitleb ta seda probleemi erilise hoolikuse ja täpsusega. Ent ometi jätab ta lugejale vabaduse lõplik arvamus ise kujundada.
Teos algab vestlusega Jumala ja Saatana vahel. Mefsitofeles on veendunud, et inimesed on igavesti nurjuvad olendid ja määratud hukule. Jumal annab võimaluse selle veendumuse tõestamiseks ja nõnda võetaksegi katsealuseks Faust. Mefisto tunnistab selle mehe erinevust teistest inimestest kuid ometigi suhtub ta temasse üleolevalt ja pakub talle tehingut. Leping seisneb selles, et kui Faust tunnistab, et naudib elu, pärib saatan tema hinge.
Esialgu püüab deemonlik Mefisto Fausti meelitada maiste rõõmudega. Ta viib mehe kõrtsi, ahvatleb teda armastuse ja noorusega. Kuid ometi on Faust justkui ebamaisuse kehastus, kes millelgi lihtsal ennast teelt kõrvale juhtida ei lase. Viimast tegelast iseloomustabki kustumatu teadmistejanu, taltsutamatu uudishimu. Ometi ei tulene neist ühtegi ideaalset perspektiivi. Loomingulisele rahuldamatusele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed ja usaldavad neitsid.
Tõik, et väline on saanud domineerivaks sisemise üle, pole enam ammu üllatuseks. Ometi erineb “Faust”i tegevustik just selle poolest teistest. Autori jaoks on “Faust” kui kokkupressitud reaalsuse peegeldus. Kuigi siirus on mõjusaim vahend lugeja hinge puudutamiseks, pole Goethe oma teost kuidagi elukaugeks kirjutanud. Pigem peegeldab ta just ühiskonda milles elab.
Üks Murphy seadustest kõlab järgnevalt: Mida kaugemal tulevik on, seda kaunim ta näib” . Nii leiabki Faust elumõtte alles vana ja pimedana. Ta leiab, et ülim väärtus seisneb vabaduses ja töö tegemises, millest sünnib kasu teistele ja endale ning millest võib tunda omakasupüüdmatut rõõmu. Minu arust on see teos just oma lihtsa lahenduse poolest fantastiline. Isegi Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe “Faust” on väga suure poeetilise vaimu looming ja et ta on uuemaaja luule esindaja.
Üks mõte, mis jäi mind sellest teosest kummitama on seoses jumalaga. Jumal ja Faust lõid kokkuleppe. Faust tunnistas, et on leidnud elumõtte ja sellega kaotas ta oma hinge saatanale. Kuid ometigi päästsid inglid tema hinge. Miks muutis järsku Jumal oma mängureegleid? Kas temaski on veidikene Kuradialget?
Mõtteainet! Aastast 2006, siis kui tuli lugeda!
Aitäh!
Teos algab vestlusega Jumala ja Saatana vahel. Mefsitofeles on veendunud, et inimesed on igavesti nurjuvad olendid ja määratud hukule. Jumal annab võimaluse selle veendumuse tõestamiseks ja nõnda võetaksegi katsealuseks Faust. Mefisto tunnistab selle mehe erinevust teistest inimestest kuid ometigi suhtub ta temasse üleolevalt ja pakub talle tehingut. Leping seisneb selles, et kui Faust tunnistab, et naudib elu, pärib saatan tema hinge.
Esialgu püüab deemonlik Mefisto Fausti meelitada maiste rõõmudega. Ta viib mehe kõrtsi, ahvatleb teda armastuse ja noorusega. Kuid ometi on Faust justkui ebamaisuse kehastus, kes millelgi lihtsal ennast teelt kõrvale juhtida ei lase. Viimast tegelast iseloomustabki kustumatu teadmistejanu, taltsutamatu uudishimu. Ometi ei tulene neist ühtegi ideaalset perspektiivi. Loomingulisele rahuldamatusele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed ja usaldavad neitsid.
Tõik, et väline on saanud domineerivaks sisemise üle, pole enam ammu üllatuseks. Ometi erineb “Faust”i tegevustik just selle poolest teistest. Autori jaoks on “Faust” kui kokkupressitud reaalsuse peegeldus. Kuigi siirus on mõjusaim vahend lugeja hinge puudutamiseks, pole Goethe oma teost kuidagi elukaugeks kirjutanud. Pigem peegeldab ta just ühiskonda milles elab.
Üks Murphy seadustest kõlab järgnevalt: Mida kaugemal tulevik on, seda kaunim ta näib” . Nii leiabki Faust elumõtte alles vana ja pimedana. Ta leiab, et ülim väärtus seisneb vabaduses ja töö tegemises, millest sünnib kasu teistele ja endale ning millest võib tunda omakasupüüdmatut rõõmu. Minu arust on see teos just oma lihtsa lahenduse poolest fantastiline. Isegi Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe “Faust” on väga suure poeetilise vaimu looming ja et ta on uuemaaja luule esindaja.
Üks mõte, mis jäi mind sellest teosest kummitama on seoses jumalaga. Jumal ja Faust lõid kokkuleppe. Faust tunnistas, et on leidnud elumõtte ja sellega kaotas ta oma hinge saatanale. Kuid ometigi päästsid inglid tema hinge. Miks muutis järsku Jumal oma mängureegleid? Kas temaski on veidikene Kuradialget?
Mõtteainet! Aastast 2006, siis kui tuli lugeda!
Aitäh!
reede, 23. aprill 2010
Lestat 101
Kadunud! Võime märgata pisikesi, naljakaid asju, on kadunud!
Miski ei edene viimasel ajal.
TÖÖ. Mulle ei meeldi mõnikord mu töö üldse. See nõme ja mõttetu käskkirjade vorpimine. See, et pole korralikku süsteemi mitte millegi jaoks. Ma ei suuda oma haridusega siin midagi ära teha. Ma arvan, et hätta jääks isegi kogenud arhivaar või dokumendihaldur. Ma suudaksin loomulikult palju rohkem kui ma praegu teinud olen. Mul puudub aeg, motivatsioon ja vahendid. Mul on järel täpselt üks sinine pastakas ja säilikute kaaned. Õmblemist mulle pole õpetatud, seega pole neist kaantest kah kasu. Igatahes ma ei suuda oma peas korda luua, veel vähem siis kontoris.
KOOL. Jah, ma olen suhteliselt masendunud sellepärast. Ma tean, et ma pean. Ma tean, et ma ei suuda. Mõnikord on sellised mõtted. Ma tean, et mul ei ole valikud, ma pean. Raamatupidamine on täiesti meelest läinud. Pean kuidagi seda meelde tuletama hakkama. Arvutiõpetust ma lausa vihkan. Jah, pooleldi olen ise süüdi. Siiski on mul õigus korralikule juhendile ja õpetusele. Õigus sellele, et mu meilidele vastatakse. Kooli suhtes ma loon mingi korra.
KODU. See on nii suhteline. Mul on hambahari 4 kohas. Ma tunnen ennast kõikides nendest kohtades hästi. Milline neist kodu on? Ma näen oma tulevikku paaris neist aga see on minu oma kätes, kus täpsemalt.
AEG. Seda tundub nii vähe olevat.
SÕBRAD. Ma ei tea kui unarusse ma nad jätnud olen. Aga mõned ikka mu ümber tunduvad olevat. Oeh... aitäh teile!
Aitäh!
Miski ei edene viimasel ajal.
TÖÖ. Mulle ei meeldi mõnikord mu töö üldse. See nõme ja mõttetu käskkirjade vorpimine. See, et pole korralikku süsteemi mitte millegi jaoks. Ma ei suuda oma haridusega siin midagi ära teha. Ma arvan, et hätta jääks isegi kogenud arhivaar või dokumendihaldur. Ma suudaksin loomulikult palju rohkem kui ma praegu teinud olen. Mul puudub aeg, motivatsioon ja vahendid. Mul on järel täpselt üks sinine pastakas ja säilikute kaaned. Õmblemist mulle pole õpetatud, seega pole neist kaantest kah kasu. Igatahes ma ei suuda oma peas korda luua, veel vähem siis kontoris.
KOOL. Jah, ma olen suhteliselt masendunud sellepärast. Ma tean, et ma pean. Ma tean, et ma ei suuda. Mõnikord on sellised mõtted. Ma tean, et mul ei ole valikud, ma pean. Raamatupidamine on täiesti meelest läinud. Pean kuidagi seda meelde tuletama hakkama. Arvutiõpetust ma lausa vihkan. Jah, pooleldi olen ise süüdi. Siiski on mul õigus korralikule juhendile ja õpetusele. Õigus sellele, et mu meilidele vastatakse. Kooli suhtes ma loon mingi korra.
KODU. See on nii suhteline. Mul on hambahari 4 kohas. Ma tunnen ennast kõikides nendest kohtades hästi. Milline neist kodu on? Ma näen oma tulevikku paaris neist aga see on minu oma kätes, kus täpsemalt.
AEG. Seda tundub nii vähe olevat.
SÕBRAD. Ma ei tea kui unarusse ma nad jätnud olen. Aga mõned ikka mu ümber tunduvad olevat. Oeh... aitäh teile!
Aitäh!
teisipäev, 20. aprill 2010
Lestat 100
Minu 100 sissekanne!
Jooks veini selle peale aga Hustler käib kah.. :)
Mõtlesin, et peaksin selle puhul millestki või kellestki erilisest kirjutama. Mu parim sõber ütleb, et ma olen eriline inimene. Ma ise väidan tavaliselt midagi hoopis vastupidist. Kuna tema arvab, et ma olen siiski eriline, siis võiksingi ehk selle sissekande iseendale pühendada.
Paljud on küsinud, miks mu bloginimi on Lestat Nevrõk?! Lestat on teatavasti vampiir. Mees küll aga siiski. Kuna ma absoluutselt armastan igasuguseid vampiiri lugusid, filme ja jutte, siis tegin ühte testi läbi. Selle vastuseks oli Lestat. Kuna ka Lestati iseloomustus oli väga sarnane minu olemusele, siis pidasin seda ideaalseks eesnimeks.
You are Lestat. You are beautiful, seductive, always curious and enjoy playing games. You can be a sore loser at times, but usually manage to have the last word, er .... 'bite.' You enjoy being stylish, but may have a hard time figuring out which style is current. You e...njoy the company of all kinds of people, the more, the merrier. You dislike cleaning & prefer to eat out rather than mess up your dining room.
Nii.. ja Nevrõk-Kõrven. Kes teab, mida ma õpin, see teab ka, kes on Kõrven. Ühendasin oma kire ja igava iseenda. Lõpptulemus ilmselt on üsna võrratu.
Ühesõnaga kohustused ootavad ja sissekanne sai pühendatud Lestatile. Pühendan selle sissekande ka oma kallitele lugejatele, kes on algusest peale neid masendavaid ja vähem masendavamaid sissekandeid lugenud. Tänan inspiratsiooni eest eelkõige võrratuid mehi! Tänan oma sõpru, peret, sugulasi! Tänan ka kaasblogitajaid, kes mulle jätkuvalt head, paremat lugemist pakuvad!
Aitäh!
Jooks veini selle peale aga Hustler käib kah.. :)
Mõtlesin, et peaksin selle puhul millestki või kellestki erilisest kirjutama. Mu parim sõber ütleb, et ma olen eriline inimene. Ma ise väidan tavaliselt midagi hoopis vastupidist. Kuna tema arvab, et ma olen siiski eriline, siis võiksingi ehk selle sissekande iseendale pühendada.
Paljud on küsinud, miks mu bloginimi on Lestat Nevrõk?! Lestat on teatavasti vampiir. Mees küll aga siiski. Kuna ma absoluutselt armastan igasuguseid vampiiri lugusid, filme ja jutte, siis tegin ühte testi läbi. Selle vastuseks oli Lestat. Kuna ka Lestati iseloomustus oli väga sarnane minu olemusele, siis pidasin seda ideaalseks eesnimeks.
You are Lestat. You are beautiful, seductive, always curious and enjoy playing games. You can be a sore loser at times, but usually manage to have the last word, er .... 'bite.' You enjoy being stylish, but may have a hard time figuring out which style is current. You e...njoy the company of all kinds of people, the more, the merrier. You dislike cleaning & prefer to eat out rather than mess up your dining room.
Nii.. ja Nevrõk-Kõrven. Kes teab, mida ma õpin, see teab ka, kes on Kõrven. Ühendasin oma kire ja igava iseenda. Lõpptulemus ilmselt on üsna võrratu.
Ühesõnaga kohustused ootavad ja sissekanne sai pühendatud Lestatile. Pühendan selle sissekande ka oma kallitele lugejatele, kes on algusest peale neid masendavaid ja vähem masendavamaid sissekandeid lugenud. Tänan inspiratsiooni eest eelkõige võrratuid mehi! Tänan oma sõpru, peret, sugulasi! Tänan ka kaasblogitajaid, kes mulle jätkuvalt head, paremat lugemist pakuvad!
Aitäh!
Lestat 99
Kui mõned asjad muutuvad, siis teised muutuvad paremaks!
Täna ei suutnud ma kuidagi normaalsena püsida. Lemmik astus ruumi sisse ja pani mu naeratama. Hea küll! Selle kannatasin ilusasti ära, ei hakanud lolli irvet suule manama. Esimest korda istus ta minu laua äärde ja vestles kaastöötajaga. Vot seda oleksite pidanud kuulma. See hääletoon ja veidike eputav naer.. tõeline Fokini teisik lõi välja. Ilmselgelt on ta endiselt kõige hoolitsetum mees, keda viimasel ajal kohanud olen.
Mõtlesin täna inimeste peale. Ma annaksin, mida iganes, et mitte kellegagi suhtlema ei peaks. Nii päris kaua! Tegelikult vist pigem sooviksin, et poleks ühtegi inimest, kellega rääkida. Seda ma saan ju teha, mitte suhelda. Teadagi on see suhteliselt võimatu. Kui inimene teab, et on teised siis ta ikka suhtleb, üritab. Teadmine, et oled maailmas üksi, oleks jube. Samas oleks see üksiolemine ka hea. Oleks üks algus ja üks lõpp. Üks ainus teema – MINA.
Minusse saabus teadmine, mis jahmatas. Ma olen väga palju muutunud. Muutunud just selle sarnaseks, mida varem hukka olen mõistnud. Ja see Sarnasus tunneb ennast minus ära. Eriti kohutav kui inimesed, keda ma kritiseerinud oled, arvavad, et meil on midagi nii ühist. Ühe erinevuse ma siiski leian. Mina tegelen eneseotsimisega õigel ajal. Isegi kui ma 22 aastaselt ei tea, mida ma oma eluga lõpuks peale tahan hakata, ei ole see nii hull kui mõte, et olen 43 ja ikka ei tea, mida peale hakata. Lõppkokkuvõttes elab igaüks oma ühte ainsat elu.
Parem siis elada seda varem.. või hiljem.
Aitäh!
Täna ei suutnud ma kuidagi normaalsena püsida. Lemmik astus ruumi sisse ja pani mu naeratama. Hea küll! Selle kannatasin ilusasti ära, ei hakanud lolli irvet suule manama. Esimest korda istus ta minu laua äärde ja vestles kaastöötajaga. Vot seda oleksite pidanud kuulma. See hääletoon ja veidike eputav naer.. tõeline Fokini teisik lõi välja. Ilmselgelt on ta endiselt kõige hoolitsetum mees, keda viimasel ajal kohanud olen.
Mõtlesin täna inimeste peale. Ma annaksin, mida iganes, et mitte kellegagi suhtlema ei peaks. Nii päris kaua! Tegelikult vist pigem sooviksin, et poleks ühtegi inimest, kellega rääkida. Seda ma saan ju teha, mitte suhelda. Teadagi on see suhteliselt võimatu. Kui inimene teab, et on teised siis ta ikka suhtleb, üritab. Teadmine, et oled maailmas üksi, oleks jube. Samas oleks see üksiolemine ka hea. Oleks üks algus ja üks lõpp. Üks ainus teema – MINA.
Minusse saabus teadmine, mis jahmatas. Ma olen väga palju muutunud. Muutunud just selle sarnaseks, mida varem hukka olen mõistnud. Ja see Sarnasus tunneb ennast minus ära. Eriti kohutav kui inimesed, keda ma kritiseerinud oled, arvavad, et meil on midagi nii ühist. Ühe erinevuse ma siiski leian. Mina tegelen eneseotsimisega õigel ajal. Isegi kui ma 22 aastaselt ei tea, mida ma oma eluga lõpuks peale tahan hakata, ei ole see nii hull kui mõte, et olen 43 ja ikka ei tea, mida peale hakata. Lõppkokkuvõttes elab igaüks oma ühte ainsat elu.
Parem siis elada seda varem.. või hiljem.
Aitäh!
esmaspäev, 19. aprill 2010
Lestat 98
Ma tänan kõiki, kes minu sünnipäevast osa võtsid ja mind üldse meeles pidasid. Kuna möödunud on paar päeva ja mul pole olnud aega kõiki õnnitlusi üles kirjutada, siis pean loobuma eelmisele sissekandele sarnase järje kirjutamisest.
Kui oodatud sündmus on läbi ja enamvähem edukalt lõpule viidud, jäävad järele mõned emotsioonid, tunded, mõtted. Mida vanemaks saad, seda rohkem kerkivad esile küsimused, kas ma olen õigel teel ja mis siht üldse silme ees on?! Ka ümbritsevad inimesed hakkavad ootama, et teeksid omad õiged ja kindlad valikud. Tihti teavadki just teised, mida sina peaksid, võiksid ja suudaksid teha. Kas see ikka on nii? Kui sul on ainult üks elu ja miljon valikut, kas siis peab valima ühe sihi? Võibolla peaksime palju rohkem enda sisse vaatama ja endale mitu sobivat teed valima.
Ma pean tõdema, et inimsuhete keerukus jääb mind ka järgnevatel aastatel kummitama. Sul on endal alati midagi öelda ja rääkida. Teistel on alati midagi mõelda ja öelda. Usaldus, mõistmine ja ausus on paljunõutud nii endalt kui teistelt. Miskipärast peetakse tundeid, mis pole mõistusega absoluutselt seotud, mõistuspärasteks. Ühele sobib, teisele ei sobi! Üks ja see sama! Miskipärast peetakse eksimist inimlikuks ja andestamist jumalikuks. Kuna inimene ei saa miskitmoodi jumalik olla, siis andestamine ka praktiliselt ei eksisteeri? Vähemasti unustamine siis mitte. Kaks musta lammast teeb kokku valge lamba ja üksik must lammas on endiselt üksik must lammas. Kokkuvõtteks ei maksa liialt palju mõelda ja veel vähem välja öelda, sest kui sa pole jumalik valge lammas, siis sa oled inimlik must lammas, kes kunagi midagi õigesti öelda ega teha ei saa. Ja nii kestab see 1 aastast kuni 22 aastani ja kauemgi veel, ilma erandite ja kõrvalekalleteta.
Tänane õnnelause: Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist
Kuidas siis naistega lood on? Mu õnnelause määrab mu ühesõnaga hukule, sest ma lihtsalt ei ole mees? Ma siiski loodan, et ka väsinud ja heidutatud naine suudab midagi suurt saavutada kui ta töötamist jätkab.
Aitäh!
Kui oodatud sündmus on läbi ja enamvähem edukalt lõpule viidud, jäävad järele mõned emotsioonid, tunded, mõtted. Mida vanemaks saad, seda rohkem kerkivad esile küsimused, kas ma olen õigel teel ja mis siht üldse silme ees on?! Ka ümbritsevad inimesed hakkavad ootama, et teeksid omad õiged ja kindlad valikud. Tihti teavadki just teised, mida sina peaksid, võiksid ja suudaksid teha. Kas see ikka on nii? Kui sul on ainult üks elu ja miljon valikut, kas siis peab valima ühe sihi? Võibolla peaksime palju rohkem enda sisse vaatama ja endale mitu sobivat teed valima.
Ma pean tõdema, et inimsuhete keerukus jääb mind ka järgnevatel aastatel kummitama. Sul on endal alati midagi öelda ja rääkida. Teistel on alati midagi mõelda ja öelda. Usaldus, mõistmine ja ausus on paljunõutud nii endalt kui teistelt. Miskipärast peetakse tundeid, mis pole mõistusega absoluutselt seotud, mõistuspärasteks. Ühele sobib, teisele ei sobi! Üks ja see sama! Miskipärast peetakse eksimist inimlikuks ja andestamist jumalikuks. Kuna inimene ei saa miskitmoodi jumalik olla, siis andestamine ka praktiliselt ei eksisteeri? Vähemasti unustamine siis mitte. Kaks musta lammast teeb kokku valge lamba ja üksik must lammas on endiselt üksik must lammas. Kokkuvõtteks ei maksa liialt palju mõelda ja veel vähem välja öelda, sest kui sa pole jumalik valge lammas, siis sa oled inimlik must lammas, kes kunagi midagi õigesti öelda ega teha ei saa. Ja nii kestab see 1 aastast kuni 22 aastani ja kauemgi veel, ilma erandite ja kõrvalekalleteta.
Tänane õnnelause: Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist
Kuidas siis naistega lood on? Mu õnnelause määrab mu ühesõnaga hukule, sest ma lihtsalt ei ole mees? Ma siiski loodan, et ka väsinud ja heidutatud naine suudab midagi suurt saavutada kui ta töötamist jätkab.
Aitäh!
reede, 16. aprill 2010
Lestat 97
Tuleb kohe varakult alustada!
Täna on minu SÜNNIÄEEEEEEV! :D Jeeeey!
Ma ise pole absoluutselt vaeva näinud, et seda inimestele meelde tuletada. Näiteks mul pole aimugi, kes homsetest külalistest kohale ilmuvad. Üldse olen ma kuidagi uimane ja natukene vähem planeerija kui eelmistel aastatel.
Esimese õnnitluse sain Väinzilt! Yep, see on nüüd su bloginimi. Õnnitluse sain siis öösel pärast kahtteist. Aitäh sulle, et meeles pidasid!
Järgmise õnnitluse sain hommikul. Luugid alles kinni, unesegane nagu ma olin, vahtis mulle otsa.. kes? Just nimelt.. NunnuFace 2010 ja ilmselt ka NunnuFace 2011!?! Ta esitas oma vabakava, milleks oli „Palju õnne, kallis Lestat“. Ja siis lajatas mulle kätte hirm-pika ja jalgpallisuuruse-õiega tulipunase roosi. Kadus kööki kohvi keetma ja võileiba valmistama.
Mina alles vedelesin voodis kui algas telefoniralli. Tundmatu number, millele ma ei suutnud vastata. Tegelikult arvasin alguses, et see on üks mu kolmest äratusest ja lajatasin telefoni kinni.
Helistab kallis esivanem, ISAnimeline! Papa soovis õnne ja ma olin meelitatud, et ta seda päeva ei unustanud. Papa polekski saanud, sest talle tuletati seda juba päev varem meelde EMAnimelise poolt. Helistab EMAnimeline ja õnnitleb samuti! Aitäh teile, et te otsustasite minusuguse meistriteose valmis vorpida!
Teel kooli sain sõnumi Liisnepstelt! Aitäh ka sinule!
Jõudsin tööle ja mulle helistas järjekordselt üks väga eriline sõbranna, Anni! Ka tema esitas vabakavana loo „Palju õnne, kallis Lestat!“. See on üldse vist mingi lemmiklaul neil! Igatahes temal on tähtis ülesaane. Küpsetada mulle šokolaadi-sünnipäeva-tort! Aitäh sulle ja edu ka!
Lootsin, et töö juures ei tea mu sünnipäevast keegi midagi. Informatsioon liigub ja selline asi EI JÄÄ saladuseks. Enne oma kabineti ukse avamist, mõtlesin korraks! Ja olemas! Minu laual kandikuke šokolaadi kommide, kiisu batooniga ja.. mis värk on? Pataks 100 dollarilisi? Siiski mitte. Veel šokolaadi! Oletan, et see kuhjakene tekkis Kroni poolt. Aitäh! Mul on nüüd kindlasti terve aasta jagu magusat olemas.
Ja hordide viisi inimesi liigub minu kabineti poole. oky, võibolla asi siiski nii hull ei ole. Enne veel jõuavad tädi Anx ja tädi Haldjas koos peredega mind MSNi teel õnnitleda. Aitäh teile mu kullakesed!
Töökaaslased on nagu nuhid?! Hea nuhid! Ja niisiis sain kimbu märtsikellukesi ja pundi nartsisse, ise meisterdatud kehaseebi. Hmm.. kui hea! ja veel šokolaadi, et ennast ümmarguseks pallikeseks näksida. Aitäh teile!
Sain ka ühe luuletuse kallilt sõbrannalt!
Kõike kaunist,
mis armsaks teeb elu,
kurve ja sirgeid teid-
Neis peitubki võlu.
Aitäh sulle!
Enne lõunat raugeb hoog!
Jätkub...
Aitäh, aitäh, aitäh!
Täna on minu SÜNNIÄEEEEEEV! :D Jeeeey!
Ma ise pole absoluutselt vaeva näinud, et seda inimestele meelde tuletada. Näiteks mul pole aimugi, kes homsetest külalistest kohale ilmuvad. Üldse olen ma kuidagi uimane ja natukene vähem planeerija kui eelmistel aastatel.
Esimese õnnitluse sain Väinzilt! Yep, see on nüüd su bloginimi. Õnnitluse sain siis öösel pärast kahtteist. Aitäh sulle, et meeles pidasid!
Järgmise õnnitluse sain hommikul. Luugid alles kinni, unesegane nagu ma olin, vahtis mulle otsa.. kes? Just nimelt.. NunnuFace 2010 ja ilmselt ka NunnuFace 2011!?! Ta esitas oma vabakava, milleks oli „Palju õnne, kallis Lestat“. Ja siis lajatas mulle kätte hirm-pika ja jalgpallisuuruse-õiega tulipunase roosi. Kadus kööki kohvi keetma ja võileiba valmistama.
Mina alles vedelesin voodis kui algas telefoniralli. Tundmatu number, millele ma ei suutnud vastata. Tegelikult arvasin alguses, et see on üks mu kolmest äratusest ja lajatasin telefoni kinni.
Helistab kallis esivanem, ISAnimeline! Papa soovis õnne ja ma olin meelitatud, et ta seda päeva ei unustanud. Papa polekski saanud, sest talle tuletati seda juba päev varem meelde EMAnimelise poolt. Helistab EMAnimeline ja õnnitleb samuti! Aitäh teile, et te otsustasite minusuguse meistriteose valmis vorpida!
Teel kooli sain sõnumi Liisnepstelt! Aitäh ka sinule!
Jõudsin tööle ja mulle helistas järjekordselt üks väga eriline sõbranna, Anni! Ka tema esitas vabakavana loo „Palju õnne, kallis Lestat!“. See on üldse vist mingi lemmiklaul neil! Igatahes temal on tähtis ülesaane. Küpsetada mulle šokolaadi-sünnipäeva-tort! Aitäh sulle ja edu ka!
Lootsin, et töö juures ei tea mu sünnipäevast keegi midagi. Informatsioon liigub ja selline asi EI JÄÄ saladuseks. Enne oma kabineti ukse avamist, mõtlesin korraks! Ja olemas! Minu laual kandikuke šokolaadi kommide, kiisu batooniga ja.. mis värk on? Pataks 100 dollarilisi? Siiski mitte. Veel šokolaadi! Oletan, et see kuhjakene tekkis Kroni poolt. Aitäh! Mul on nüüd kindlasti terve aasta jagu magusat olemas.
Ja hordide viisi inimesi liigub minu kabineti poole. oky, võibolla asi siiski nii hull ei ole. Enne veel jõuavad tädi Anx ja tädi Haldjas koos peredega mind MSNi teel õnnitleda. Aitäh teile mu kullakesed!
Töökaaslased on nagu nuhid?! Hea nuhid! Ja niisiis sain kimbu märtsikellukesi ja pundi nartsisse, ise meisterdatud kehaseebi. Hmm.. kui hea! ja veel šokolaadi, et ennast ümmarguseks pallikeseks näksida. Aitäh teile!
Sain ka ühe luuletuse kallilt sõbrannalt!
Kõike kaunist,
mis armsaks teeb elu,
kurve ja sirgeid teid-
Neis peitubki võlu.
Aitäh sulle!
Enne lõunat raugeb hoog!
Jätkub...
Aitäh, aitäh, aitäh!
neljapäev, 15. aprill 2010
Lestat 96
Tänane õnnelause: Today might be a great and wonderful day. It depends on you
Ma tegelikult mõtlesin, et ma ei avalda homse päeva kohta käivaid avaldusi, teateid.. mida iganes sellelaadset. MSNi jätan puutumata. Ei mingeid emotsioonikaid saatuse tekste selle koha, mis homne toob. Blogi ometi on ju selleks, et sinna päevakajalisi asju sisse kanda. Seega ma ikkagi kirjutan.
Matu! Tänan sind tänase psühhoanalüüsi eest. Ilmselgelt vajan ma oma kinnisidee jaoks valget tuba ja Eiffeli torni maketti. Asendamine on hea aga asendatava leidmine raske. Lähen siis homsele päevale vastu teadmisega, et ma pole normaalne.
Homne! Vajab ettevalmistamist. Ma pingutan järjekordselt üle. Kõik PEAB paigas olema. Kes millega tuleb? Kes kuidas läheb? Kes kellega tuleb? Kus keegi istub? Mida keegi joob? Mida sina sööd? Mida süüa teha? Kas sooja toitu teha? Mis kell alustame? Kuidas õigeks ajaks ise koju saan? Mida selga panna? Kas teha lokid? Panen jalga pruunid sukad? Kas ilma jakita mu kleit on ilus? Kust saan laua, kust saan toolid? Millal lähen poodi?....
Küsimusi ja lahendusi on absoluutselt miljon tükki. Ja teemasse mitte puutuvaid probleem samuti.
Homne ja ülehomne on minu jaoks tähtsad päevad. Homne eriti! Ma pean oma tähtsat päeva koos väga tähtsate inimestega. Ilmselt kõige tähtsamatega, kes mul alles on. Siin kohal tekib väike vaikuse moment. Meenutan neid inimesi, kes on eelnevatel aastatel minu kõrval sel päeval olnud. Kahjuks pean tõdema, et paljud kallid inimesed sel aastal minuga koos ei tähista. Olen sitt sõber olnud!
Ometi suudan oma näole mingi naeratuse-irve taolise grimassi manada ja väikse elevuse sisse väristada.
Naine! Kurat kui hea on olla naine!
Ma olen kohutavalt edevaks muutunud. Ühe kleidikese kandmine tekitab tunde, et olen Printsess Lestat. Kuidas üks vampiirist printsess välja näeb? Võrratu, just!
Ootamiseni, homseni!
Ma tegelikult mõtlesin, et ma ei avalda homse päeva kohta käivaid avaldusi, teateid.. mida iganes sellelaadset. MSNi jätan puutumata. Ei mingeid emotsioonikaid saatuse tekste selle koha, mis homne toob. Blogi ometi on ju selleks, et sinna päevakajalisi asju sisse kanda. Seega ma ikkagi kirjutan.
Matu! Tänan sind tänase psühhoanalüüsi eest. Ilmselgelt vajan ma oma kinnisidee jaoks valget tuba ja Eiffeli torni maketti. Asendamine on hea aga asendatava leidmine raske. Lähen siis homsele päevale vastu teadmisega, et ma pole normaalne.
Homne! Vajab ettevalmistamist. Ma pingutan järjekordselt üle. Kõik PEAB paigas olema. Kes millega tuleb? Kes kuidas läheb? Kes kellega tuleb? Kus keegi istub? Mida keegi joob? Mida sina sööd? Mida süüa teha? Kas sooja toitu teha? Mis kell alustame? Kuidas õigeks ajaks ise koju saan? Mida selga panna? Kas teha lokid? Panen jalga pruunid sukad? Kas ilma jakita mu kleit on ilus? Kust saan laua, kust saan toolid? Millal lähen poodi?....
Küsimusi ja lahendusi on absoluutselt miljon tükki. Ja teemasse mitte puutuvaid probleem samuti.
Homne ja ülehomne on minu jaoks tähtsad päevad. Homne eriti! Ma pean oma tähtsat päeva koos väga tähtsate inimestega. Ilmselt kõige tähtsamatega, kes mul alles on. Siin kohal tekib väike vaikuse moment. Meenutan neid inimesi, kes on eelnevatel aastatel minu kõrval sel päeval olnud. Kahjuks pean tõdema, et paljud kallid inimesed sel aastal minuga koos ei tähista. Olen sitt sõber olnud!
Ometi suudan oma näole mingi naeratuse-irve taolise grimassi manada ja väikse elevuse sisse väristada.
Naine! Kurat kui hea on olla naine!
Ma olen kohutavalt edevaks muutunud. Ühe kleidikese kandmine tekitab tunde, et olen Printsess Lestat. Kuidas üks vampiirist printsess välja näeb? Võrratu, just!
Ootamiseni, homseni!
Tellimine:
Postitused (Atom)