Lestat 140

22. detsember 2010

Kahele inimesele saab see päev tähistama ühise tee algust.

Siiani olete kahekesi tammunud oma teed, kakelnud, leppinud ja üksteisega vähe arvestanud. Ette on tulnud valetamist, petmist, kurvastamist, pirtsutamist ja pisaraid. Teil on olnud ka rõõmsaid aegu ja toredaid ühiseid ettevõtmisi. Tunded on aastatest hoolimata püsinud ja ilmselt ka sellepärast olete otsustanud seda teed ühiselt käima hakata.

Ma ei taha teid tagant utistada ega sellelt teelt tagasi kutsuda. Tahan vaid paar nõuannet anda, mis teid peaks aitama või vähemasti meenutaksite neid sõnu vajalikel hetkedel.

Kooselust pole teil kahel erilist maiku suus. See on nagu meri oma tõusude ja mõõnadega. Kord tunnete rõõmu üksteise kohalolemisest, teine kord tahate oma hetke, vaikust. Kooselu tähendab, et arvestada tuleb eelkõige kaaslase vajadusega. Kui teine on õnnelik, oled Sina ka õnnelik. Kaob väljend mina ja asendub meiega. Kas meie läheme sellele peole? Kas meie ostame selle maja? Kas meie tahame üht ja teist? Pean tunnistama, et see pole sugugi lihtne. Mõelda, teha ja tahta, mida kaaslane.

Naistele tähendab kooselu ja abielu ka seda, et lisanduvad paljud kohustused, mida varasemalt täita ei tulnud. Pidev järelvalve ja hoolitsemine mehe eest. Kodu korrashoidmine, maitsva söögi valmistamine vähemalt korra või kaks päevas. Hiljem lisandub laste kasvatamine, mis nõuab suurt vastutust just eelkõige naiselt. Loobuda tuleb paljust, kuid asemele tuleb samuti palju. Rõõm ja uhkuse tunne oma pere ja kodu eest! Oma mehe ärateenitud armastus!

Mehe jaoks palju ei muutu. See on nagu teine sündimine, kus hoolitseva ema asemele astub hoolitsev naine. Mees ei tohi unustada, et ema pakutav armastus ja naise oma on kaks erinevat asja. Naist ei tohi kunagi kiitmata jätta, armastust peab kordama ja pidevalt meelde tuletama. Abielusõrmus ei hoia teda veel kinni ja lapsed ei tee teda kodulukuks.

Abielu on üks kaine suhe, mida tuleb koos hoida ja vajadusel toestada. Sellest ei astuta kergekäeliselt välja, seda hoitakse ja selle vältel armastust kasvatatakse!

Õnnitlen teid ja soovin, et te mõlemad kasvaksite selles suhtes tugevamaks, targemaks ja osavamaks!

Lestat 139

Ma jään iseendale jalgu. Selle asemel, et kirjutadada päevakajalisest, jään meenutama neid teemasid, millest tahtsin kirjutada kuu või nädala, päeva eest. Alustan siis parem selles, et astun reele.

22. detsember.

Mul on hea meel, Sind õnnitleda. Mitte kõik aastad ei ole Sulle kerged olnud, kuid tean, et sel aastal on Sul olnud põhjust rõõmustada. Ma olen proovinud Sulle öelda, et kord koputab õnn ka Sinu uksele taas. Ärme spekluleeri õnne püsivuses, sest seda ma tõesti ei oska kindlalt öelda, mis päeva, nädala või kuu pärast saab. Jätkuvalt väidan seda, et õnne tuleb südamega hoida ja mitte unustada, kuidas, miks ja milleks ta Sinu juurde tuli. Ole avatud ja seda mahub Sinu sisse palju.

Ma tahan Sind tänada selle eest, et oled nii mitmelgi hetkel minu jaoks olemas olnud. Siis kui ma ei ole kellegi teisega rääkida tahtnud. Ma tänan Sind ka selle eest, et oled mind usaldanud siis kui Sul on väga raske olnud. Sa tead, et ma ei pea ühtegi Sinu, pealtnäha tühist, probleemi väikseks. Ja Sa tead, et me võime üksteisega jagada kurbuse kõrval ka rõõmusõnumeid.

Palju õnne Sulle sünnipäevaks!

Lestat 138

Mõnikord ma tahaksin midagi palju enamat olla. Mingisugusel lühikesel eluperioodil ma tundsin, et peaaegu kõik on ideaalne. Aga kõik see püsis sellisel hallil virvendusel, mis ei saaks ja polegi mõeldud kestma. Mida asemele panna?

Mina pean muutuma. Seda nõuab töö, seda nõuavad inimesed ümberringi, seda nõuavad tohutult kiiresti tiksuvad aastad. Enam ei saa panna pähe klappe, selga musti närakaid hilpe, tantsida klubis võõra kutiga (mida küll proovida võib) meikida ennast kõige tumedamate värvidega, jalutada vana sõbraga mööda igavaid tänavaid ja rääkida kurat-teab-millest. Sellessuhtes on paljugi muutunud. Mõnest asjast tunnen puudust, teisest jälle mitte. Kõige rohkem igatsen ma seda tunnet, et terve maailm seisab ühel jalal, mina jooksen hullumeelselt mööda seda taldrikut, kartamata, et äärelt alla libisen.

Ma tunnen ennast väga ahistatuna viimasel ajal. Pigem jätan kooli minemata ja naudin iseennast. Kuigi ma pole kindel, kas see mul ka siis õnnestub. Vajan mingisugust väljapääsu! Midagi rohkemat kui kirjutamine. Vajan suuremat eneseväljendust kui see.. Mis valikud mul on?

Järgmisel nädalal võtan ennast kokku ja hakkan kleidi kallal tegutsema. Tean ühte ideaalset koht, kus seda kanda. Võibolla vajangi ühte romatilist pidu, vapustavalt seksikat kleiti ja veidi intriige! Ja nii ongi!

Whitney Houston - Saving All My Love For You

Lestat 137

03.12.2010

Ma võtan aega, et kirjutada ühest väga kallist inimesest. Inimesest, kes kindlasti ootab, et tema poole ühe pühendusega pöördun.

Selliste õnnitlussissekannate puhul ma meenutan esimesi mälestusi seoses inimesega, kellele ja kellest ma kirjutan. Praegusel hetkel on väga raske ühest kindlast seigast kinni võtta, sest neid on tohutult palju.

Ma mäletan ühte korda kui Sa mind ja minu venda hoidsid. Meil oli kapi taga peidukas ja pugesime vennaga sinna. Mäletan, et käskisid meil sealt välja ronida aga me vist ei kuulanud Sind. Kui see kord välja jätta, siis oleme Sinule vist üsna head lapsed olnud? Ma vähemalt loodan seda.

Ma arvan, et Sa oled mulle väga palju andnud. Sa oled mulle alati suureks eeskujuks olnud. Ma ei ole Sind ilmselt kunagi alla andmas näinud. Sa, kas pole seda lihtsalt teinud või siis väga märkamatult. Ma imetlen Sinu enesekindlust, positiivsust ja jõuan-kõike-teha suhtumist. Ma tean, et kõik, mida Sa saavutanud oled, oled ise kätte võidelnud. See on hea tunne, ma tean. Ja ma tean, et raske on naeratada ja rääkida ole-rõõmus-ja-energiline juttu kui endal on ka tahtmine lihtsalt kurb ja nutune olla.

Sul on väga paljust rõõmu tunda ja ma näen, et Sa ka teed seda. Sul on hoolitsev mees, andekas ja armas tütar ning kaks imetoredat poega. Sa suhtled paljude erinevate inimestega ja teed neid asju, mis Sulle meeldivad. Sul on kodu, mida Sa armastad ja, mille eest hoolitsed. Ja kõigele lisaks leiad aega ka iseendale.

Ma leian, et paremat luuletust poleks ma Sulle sünnipäevaks saata saanud, sest kõik oli seal lühidalt kokku võetud.

Just selle heaolutunde poole üritan ka mina püüelda.

Aitäh Sulle ja palju õnne!

Lisan siia sissekande lõppu ühe loo, mille pealkiri küll kirjutavaga kokku ei lähe, kuid lugu on mõnus ja meloodiline.

Anouk ft. Kane – My best wasn’t good enought.

Vahepala 6

Jaaaa! Ja! Jaa!

Temast kirjutatakse! Temast peab kirjutama, sest Tema müüb. Tema on põnev ja uudne. Tema on kui kulutuli, mis iga inimese suult suule levib! Tema on see, mis ei pea olema tõsi aga kui on, siis seda parem. Eriti kui Tema on Mega-Giga-Põnev. Temakesi jookseb ringi absoluutselt igal pool. Ole ainult mees ja näe Teda!

Kui sa aga Sellest juhtud kirjutama, siis oled igav või vingud! Tavaliselt! See ei ole põnev ega uudne, kellelegi huvi ka ei paku! Ja kui sa Sellest vales kohas räägid, tehakse sulle üks-null ära. Nii lihtsalt on, sest kasvatus on selline.

Aitäh!

Lestat 136

Ja see tore noormees sündis 21. novembril 1987.

Mäletan meie esimest kohtumist. Tutvusime ühise sõbranna sünnipäeva peol. Mängis meeldiv muusika ja poisid-tüdrukud oli leidnud sobiva hetke tantsu keerutamiseks. Olin ka mina siis omamoodi jahil. Jaht kujunes hoopis päästeretkeks, sest peletasin Koleda Võõrastütre eemale ja astusin ise asemele. Eks see jäägu Sinu otsustada, kas see oli Sinu tookordne õnn või õnnetus.

Olude sunnil (ehk salajase sisemise soovi puhul) jagasime ühist magamismatti. Väike vestlus teemal Kainus ja järgmise päeva mälutrikid. Rumala peaga sai Sinult välja meelitatud üks kihlveo laadne tegu. Tõestamaks, et mind ka Esmaspäeval mäletad, tuli Sul minule üks põsemusi kinkida.

Oma lubaduse Sa ka täitsid. Minul oli raskusi mitteminestamisega, kuid Sina tundusid lahe ja rahulik nagu särav rüütel. Värisevate südametega tatsasime üksteisest igal vahetunnil mööda, ühest küljest lootes kohtuda, teisest küljest kartes.

Täna ma ei pea Sind kartma. Homme ei pea ma lootma, et Sind vilksamisi näeksin. Kui veab ja Sa varem ärganud ei ole, siis saan Sind igal hommikul silmitseda.

Sinus on tohutul hulgal kannatlikkust ja hoolivust. Sa ei unusta antud lubadusi. Sa oled üks töökamaid ja kohusetundlikemaid inimesi, keda ma tean. Hoolimata sellest, et ma vingun Sinu kiiksude ja vigade kallal, oled Sina minu suhtes väga mõistev.

Sa oled mulle väga armas ja kallis inimene. Ja kui Sina vahel küsid, et mida Sa ilma minuta teeksid, siis ma ei oska vastata, sest ma ei teaks, mida ma ise teeksin, kui minul Sind ei oleks.

Alicia Keys – Try Sleeping With a Broken Heart

Lestat 135

Tere päevik!

Viimati kirjutasin nii.. hmm.. kui olin umbes 14 aastane. Ma mäletan, et sain oma päevikusse kirjutada absoluutselt kõike, absoluutselt kõigist. Väikene hirm küll säilis, et ehk keegi leiab mu salajased mõtted, kuid õnneks olid need ideaalselt peidetud. Täna, neid samu sõnu kirjutades, tervitan kõiki oma lugejaid, mitte ainult kirjutuskasti, paberlilehte või iseennast.

Mis on selle kirjutamise mõte, mida ma tavaliselt teen? Ilmselgelt ei tee ma seda enam pelgalt enda pärast. Mõnikord ma tahan väljendada oma pahameelt, teinekord hoopis kedagi tänada või tervitada. Alati säilib soov, Teid millestki teavitada.

Täna pani mind kirjutama üks täiesti tavaline asi. Solvumine!

Ma olen nagu päris, kuradima, rohkelt solvunud!

Tahaks kohe midagi öelda Sulle, aga mida? See kõlaks kohati nii lapsikult. Ma olen solvunud, et me enam nii palju ei suhtle. Kuigi ilmselt olen ka ise selles süüdi, siis näen suuremat süüd lasuvat Sinu peal. Olen Sulle korduvalt märku andnud, et ma libisen kaugemale kui Sa minu järele ei siruta, kuid "ootad, millal mul tuju paremaks läheb". Teadaanne Sulle! Asi ei ole minu tujudes. Asi on palju enamas.

Aitäh mitte millegi eest!

Lestat 134

34 Seisab mu silme ees nagu tahaks meelde tuletada, ... miks, miks, miks. Teadmata miks, ma ikka mõtlen sellele, mis oleks saanud. Ja need, kellest seda elus ei usuks, saavutavad seal nii palju. Kadestamisväärne, kuid mitte piisavalt palju.. ehk praegu!

Olen veidi väsinud ja tüdinenud! Veidi pettunud endas!

See pole mingi liigne kriitilisus enda suhtes. Tahaksin veidi rohkem innukam olla. Pole oluline kui palju ma teen, vaid kui palju ma suudan endast anda ja teha. Ilmselgelt ma tunnen, et võibolla olen üsna palju teinud, kuid oma olemasolevast jõust ja suutlikusest on rakendust, kasutust leidnud vaid tühised 45%, kui sedagi. See muudab mind veidi virilaks ja tõredaks. Säästmaks teisi, tõmbun veidikeseks oma kallitest eemale ja kogun veidi head energiat.

Head energiat sain ka oma uuelt sümbolilt!
Minu gaselli tatoveering!

Onu V nägi kõvasti vaeva, et mind mõtlema panna. Kui see teda vähegi lohutab, siis see ka õnnestus. Kui jälle Lestati märke lugeda, siis midagi ka sellele viitas, et see tegu tuleb tegemata jätta.

Inimene, kellelt kindlasti toetust ootasin, ei toetanud minu ideed, mõtet.
Pildi väljaprintunud, avastasin, et selle suurus pole absuluutselt mõeldav.
Muudatus kavandis ja selle põhjus.
Raha ja dokumentide kadumine vahetult enne tatoveeringu tegemist.

Need on vaid mõned Märgid, mida suutsin salvestada.

Kõigest hoolimata olen rahul, et selle pildikese endale kaaslaseks lasin muuta. Rõhun just sellele, et see pole minu jaoks kõigest mõttetu kehamaaling, vaid olulist ideed kandev kunstiteos. Pildi ilu on mööduv ja suhteline kuid idee on jääv.

Gasell.
Meil oli Scarletiga vestlus ühest noormehest, kelle iseloomustamiseks kasutasin sõnu puiklev ja põgenev. Miskipärast kerkis mu silme ette graatsiline gasell, keda ma ka otsekohe googeldama suundusin. Idee tatoveeringu tegemisest oli ammu minu mõtetes uitamas. Puudus vaid mõtestatud pilt. Nähes seda gaselli, olin kindel, veendunud, et see on õige.

Gasell - vaba hing, kes pürgib oma eesmärkide poole. Võitlev, kiire, graatsiline ja edasipüüdlik.

A
Minu gasellikese peal on täht A. Hiljuti sattuks üks meie perekonnaliige raske haigusega haiglasse. See muutis terve perekonna nõrgaks, kurvameelseks. Lootused olid justkui kadunud. Otsustasin oma tatoveeringule lisada veel ühe mõtte, isulise elemendi.

A on nagu ingel (Angel), kaitsemärk. See tähendab ka austust, armastust, ausust.

Gasell + A = Võtlemist oma eesmärkide nimel, edasipüüdlikust.

Minu jaoks omab mu tatoveering nii suurt ideed ja sisu, et ma ei kavatse selle tegemist kahetsema hakata. Aeg võib inimesi muuta (välimust), ka kombeid ja mõningaid väärtushinnanguid.

Aga võibolla on hea kui üks kena idee on minuga alati kaasas ning tuletab meelde, et ma ei tohi väiksemate ja ka suuremate probleemide puhul alla anda!

Aitäh!

Lestat 133

Birk Rohelend - Ma tean küll, et selline eksitus on meie kultuuriruumis kerge tekkima, sest siin on kombeks nimetada sõpradeks inimesi, kellega on ühiseid ettevõtmisi ja veedetakse palju aega koos. (“Mu sõraline sõber”, 2009)

Birk Rohelend - Kurat, võib-olla olen ma vanamoodne, aga mulle tundub, et sõprade vahel peaks olema teatud sorti ausus. (“Mu sõraline sõber”, 2009)

Tsitaatidega lõpetan enamasti oma sissekandeid, täna alustan. Ilmselt saate juba aru, millest ma kirjutada kavatsen.

Ma ei ole mingisugune musternäidis suurepärasest, usaldusväärsest ja ideaalsest sõbrast. Kadestan neid inimesi, kes on mulje jätnud, et nad mõnele inimesele eespool kirjeldatut olla suudavad. Sellepärast olen äärmiselt kriitiline väljendi „parim sõber” suhtes. Ja teate?! Selle tähise leiab samamoodi igalt inimeselt nagu toodetelt leiab „parim enne” märgistuse. Ei ole olemas aegumatuid toiduaineid, ei ole olemas ka aegumatuid Parimaid Sõpru.

Eestlastel on sõprade defineerimisega minu arust tõsiseid probleeme. Probleeme on ka selle sõna sisulise poole tundmise, väärtustamise ja hindamisega. Kasvatus „ainult iseennast saab usaldada” on muutnud sõpruse pea võimatuks. Meie ajaloos on olnud raskeid aegu, kus usaldust inimeste vahel sai mõõta vaid heategude või nende puudumisega. Reetmine maksis tavaliselt reedetule elu ja reetja saavutas veidi parema elujärje. Selline silmakirjalikkus, omakasupüüdlikkus ja pinnapealsus kandub põlvest-põlve sõprusenoodis edasi.

Sa olid äärmiselt üllatunud, miks ma pahandasin kuigi halvasti oli käitutud Sinuga mitte minuga. Mina jälle imestasin, kuidas Sina oma solvumist nii vaikselt endast hoidsid. Temas oli veel üks külg, millele ma võisin pimesi öelda, et see on endine. Ma olin enda peale nii vihane, et ka seda valesti lugesin. Sellepärast olingi nii kuradima vihane. Ta on üdini Puder.

Ma kirjutaksin veel, ses see on nii head. Kuid hetkel peatun. Tänan Sind kahe öeldud lause eest: 1. Sa oled imelik aga huvitav. 2, Oled ühest küljest täielik unistaja ja teisalt tõsine realist.

Just seda ma olengi!

Aitäh!

Vahepala 5

Ma ei tea, millesse uskuda. Ma ei tea, mida või keda paluda. Ma ei tea, milliste jõududega peaksin koostööd tegema.

Ma tean, et kõik peab korda saama. Ma teab, et kõik saabki korda.