Ma jään iseendale jalgu. Selle asemel, et kirjutadada päevakajalisest, jään meenutama neid teemasid, millest tahtsin kirjutada kuu või nädala, päeva eest. Alustan siis parem selles, et astun reele.
22. detsember.
22. detsember.
Mul on hea meel, Sind õnnitleda. Mitte kõik aastad ei ole Sulle kerged olnud, kuid tean, et sel aastal on Sul olnud põhjust rõõmustada. Ma olen proovinud Sulle öelda, et kord koputab õnn ka Sinu uksele taas. Ärme spekluleeri õnne püsivuses, sest seda ma tõesti ei oska kindlalt öelda, mis päeva, nädala või kuu pärast saab. Jätkuvalt väidan seda, et õnne tuleb südamega hoida ja mitte unustada, kuidas, miks ja milleks ta Sinu juurde tuli. Ole avatud ja seda mahub Sinu sisse palju.
Ma tahan Sind tänada selle eest, et oled nii mitmelgi hetkel minu jaoks olemas olnud. Siis kui ma ei ole kellegi teisega rääkida tahtnud. Ma tänan Sind ka selle eest, et oled mind usaldanud siis kui Sul on väga raske olnud. Sa tead, et ma ei pea ühtegi Sinu, pealtnäha tühist, probleemi väikseks. Ja Sa tead, et me võime üksteisega jagada kurbuse kõrval ka rõõmusõnumeid.
Palju õnne Sulle sünnipäevaks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar