Lestat 134

34 Seisab mu silme ees nagu tahaks meelde tuletada, ... miks, miks, miks. Teadmata miks, ma ikka mõtlen sellele, mis oleks saanud. Ja need, kellest seda elus ei usuks, saavutavad seal nii palju. Kadestamisväärne, kuid mitte piisavalt palju.. ehk praegu!

Olen veidi väsinud ja tüdinenud! Veidi pettunud endas!

See pole mingi liigne kriitilisus enda suhtes. Tahaksin veidi rohkem innukam olla. Pole oluline kui palju ma teen, vaid kui palju ma suudan endast anda ja teha. Ilmselgelt ma tunnen, et võibolla olen üsna palju teinud, kuid oma olemasolevast jõust ja suutlikusest on rakendust, kasutust leidnud vaid tühised 45%, kui sedagi. See muudab mind veidi virilaks ja tõredaks. Säästmaks teisi, tõmbun veidikeseks oma kallitest eemale ja kogun veidi head energiat.

Head energiat sain ka oma uuelt sümbolilt!
Minu gaselli tatoveering!

Onu V nägi kõvasti vaeva, et mind mõtlema panna. Kui see teda vähegi lohutab, siis see ka õnnestus. Kui jälle Lestati märke lugeda, siis midagi ka sellele viitas, et see tegu tuleb tegemata jätta.

Inimene, kellelt kindlasti toetust ootasin, ei toetanud minu ideed, mõtet.
Pildi väljaprintunud, avastasin, et selle suurus pole absuluutselt mõeldav.
Muudatus kavandis ja selle põhjus.
Raha ja dokumentide kadumine vahetult enne tatoveeringu tegemist.

Need on vaid mõned Märgid, mida suutsin salvestada.

Kõigest hoolimata olen rahul, et selle pildikese endale kaaslaseks lasin muuta. Rõhun just sellele, et see pole minu jaoks kõigest mõttetu kehamaaling, vaid olulist ideed kandev kunstiteos. Pildi ilu on mööduv ja suhteline kuid idee on jääv.

Gasell.
Meil oli Scarletiga vestlus ühest noormehest, kelle iseloomustamiseks kasutasin sõnu puiklev ja põgenev. Miskipärast kerkis mu silme ette graatsiline gasell, keda ma ka otsekohe googeldama suundusin. Idee tatoveeringu tegemisest oli ammu minu mõtetes uitamas. Puudus vaid mõtestatud pilt. Nähes seda gaselli, olin kindel, veendunud, et see on õige.

Gasell - vaba hing, kes pürgib oma eesmärkide poole. Võitlev, kiire, graatsiline ja edasipüüdlik.

A
Minu gasellikese peal on täht A. Hiljuti sattuks üks meie perekonnaliige raske haigusega haiglasse. See muutis terve perekonna nõrgaks, kurvameelseks. Lootused olid justkui kadunud. Otsustasin oma tatoveeringule lisada veel ühe mõtte, isulise elemendi.

A on nagu ingel (Angel), kaitsemärk. See tähendab ka austust, armastust, ausust.

Gasell + A = Võtlemist oma eesmärkide nimel, edasipüüdlikust.

Minu jaoks omab mu tatoveering nii suurt ideed ja sisu, et ma ei kavatse selle tegemist kahetsema hakata. Aeg võib inimesi muuta (välimust), ka kombeid ja mõningaid väärtushinnanguid.

Aga võibolla on hea kui üks kena idee on minuga alati kaasas ning tuletab meelde, et ma ei tohi väiksemate ja ka suuremate probleemide puhul alla anda!

Aitäh!

Lestat 133

Birk Rohelend - Ma tean küll, et selline eksitus on meie kultuuriruumis kerge tekkima, sest siin on kombeks nimetada sõpradeks inimesi, kellega on ühiseid ettevõtmisi ja veedetakse palju aega koos. (“Mu sõraline sõber”, 2009)

Birk Rohelend - Kurat, võib-olla olen ma vanamoodne, aga mulle tundub, et sõprade vahel peaks olema teatud sorti ausus. (“Mu sõraline sõber”, 2009)

Tsitaatidega lõpetan enamasti oma sissekandeid, täna alustan. Ilmselt saate juba aru, millest ma kirjutada kavatsen.

Ma ei ole mingisugune musternäidis suurepärasest, usaldusväärsest ja ideaalsest sõbrast. Kadestan neid inimesi, kes on mulje jätnud, et nad mõnele inimesele eespool kirjeldatut olla suudavad. Sellepärast olen äärmiselt kriitiline väljendi „parim sõber” suhtes. Ja teate?! Selle tähise leiab samamoodi igalt inimeselt nagu toodetelt leiab „parim enne” märgistuse. Ei ole olemas aegumatuid toiduaineid, ei ole olemas ka aegumatuid Parimaid Sõpru.

Eestlastel on sõprade defineerimisega minu arust tõsiseid probleeme. Probleeme on ka selle sõna sisulise poole tundmise, väärtustamise ja hindamisega. Kasvatus „ainult iseennast saab usaldada” on muutnud sõpruse pea võimatuks. Meie ajaloos on olnud raskeid aegu, kus usaldust inimeste vahel sai mõõta vaid heategude või nende puudumisega. Reetmine maksis tavaliselt reedetule elu ja reetja saavutas veidi parema elujärje. Selline silmakirjalikkus, omakasupüüdlikkus ja pinnapealsus kandub põlvest-põlve sõprusenoodis edasi.

Sa olid äärmiselt üllatunud, miks ma pahandasin kuigi halvasti oli käitutud Sinuga mitte minuga. Mina jälle imestasin, kuidas Sina oma solvumist nii vaikselt endast hoidsid. Temas oli veel üks külg, millele ma võisin pimesi öelda, et see on endine. Ma olin enda peale nii vihane, et ka seda valesti lugesin. Sellepärast olingi nii kuradima vihane. Ta on üdini Puder.

Ma kirjutaksin veel, ses see on nii head. Kuid hetkel peatun. Tänan Sind kahe öeldud lause eest: 1. Sa oled imelik aga huvitav. 2, Oled ühest küljest täielik unistaja ja teisalt tõsine realist.

Just seda ma olengi!

Aitäh!

Vahepala 5

Ma ei tea, millesse uskuda. Ma ei tea, mida või keda paluda. Ma ei tea, milliste jõududega peaksin koostööd tegema.

Ma tean, et kõik peab korda saama. Ma teab, et kõik saabki korda.

Lestat 132

Piisab ühest valest loost, halvast sõnast, minutilisest vabakslaskmisest, kurjast pilgust, väiksest pettumusest ja tundest "kõik on valesti", et jõuda punkti, kus väidad: Ma täna ei jõua, ei jaksa aga ega ei taha kah!

Minu punkt leidis aset eile. Aga pärast punkti algab enamasti uus lause!

See oli üks pühapäevane lõunapoolik kui mu kehast sööstis läbi külmajutt ja tuline leek ühe korraga. Puhas tundmine, et see aset leiab täitis kogu mu hommikopooliku kuni teokssaamiseni. Ja ometi tahaksin ma rohkem teada kui tunda. Ma ei tea, millest see tuleb, et ühel või teisel viisil on inimestel komme samma ämbrisse mitmeid kordi astuda. Ühel või teiselt viisil algavad ja lõppevad Need ühtemoodi. Võibolla oleksin ma võinud kuidagi teistmoodi käituda ja võibolla olin seda Teistmoodi juba piisavalt palju teinud. Ja olengi tagasi punktis, kus analüüsin ennast selleasemel, et see heaga lõpetada. Ma olen juba kõik teinud!

Kirjutamiseni!

Lestat 131

Äärepealt oleksin ühe kuu maha maganud?! Milline raiskamine, eks.

Jätkan oma vana traditsiooni ja kirjutan ühele heale sõbrale pühenduse sünnipäeva puhul.

3. november. 1985. On tuttav? Jep, see peaks olema Sinu sündimise päev.

Arvasin, et Sinust kirjutamine tuleb mulle lihtsamalt, kuid nii see siiski pole. Üritasin tabada mõnda eriti head mälestust või mõtet seoses Sinuga, kuid pähe kargas neid umbes tuhat ja valimisega tekkis äärmiselt suur probleem.

Kui ma Sinu peale mõtlen siis esimese asjana kargab pähe Sinu mõtlik olek, rahulikkus ja muigamine. Päris vihasena ei olegi ma Sind ilmselt näinud, kuigi ma ise olen Sulle vihastamiseks mitmeid kordi põhjust andnud. Sind iseloomustab usaldusväärsus ja suurpärane mõistmisoskus. Pole just palju meesterahvaid, kes viitsiksid naisterahva halamist kuulata ja sellele tundideviisilisi vastukajasid anda. Sa oled üks väheseid inimesi, keda ma üsna pimesi usaldan.

Sinus on ka midagi, mis peaaegu kõigile meelde jääb, kellega Sa vestelnud oled. Sa oled arukas ja omamoodi mõttemaailmaga. Võibolla mõni peab seda veidraks, teised ei saa aru, kuid kolmandad näevad ka seda suunda, kuhu Sa liigud ja jõuda kavatsed. Ma arvan, et see on äärmiselt tänuväärne omadus, mida Sa ise samuti peaksid hindama.

Ja minu soov/soovitus sel aastal ongi see, et jää alati selleks, kes Sa oled ja Sinu juurde leiavad tee need inimesed, kes Sind väärt on.

Aitäh Sulle, et pühendasid minule mõned tunnid oma tänasest päevast! Ja tänan Sind sõpruse, toetuse ja põnevate mälestuste eest!


Aitäh!

Lestat 130

Today is the best day of my life!

Ühel täiesti tavaliselt koolipäeval oli meie klassil võimalus vaadata dokumentaalfilmi “The Secret”. Saladused on inimestele alati huvi pakkunud. Eriti veel kui see on midagi suurt, põnevat, uskumatut ja mitte kõigile mõeldud. The Secret on film, mille saladus ei ole tegelikult saladus, kuid ometi tekitab see suurt elevust ja mõtteainet.

Minu esialgne reageering sellele filmile oli väga hea. See tekitas minus positiivseid elamusi, olin energiline ja täis entusiasmi. Sealsed ideed andis mulle tohutult suure emotsionaalse laengu, millega raidusin tervest päevast hõlbsasti läbi nagu kuuma noaga võist. Uurisin terve nädalavahetuse erinevaid allikaid, rääkisin sellel teemal sõpradega ja tegelesin iseendaga. Järgnes väsimus, nördimus, nõrkus... Olin ennast täiesti ära kurnanud.

Ja pidin tõdema, et Saladuse kasutamine on tõesti omamoodi kunst, mida pean õppima. Kindlasti mõtlete, mis on see saladus, millest ma räägin. See oli ka üks küsimusi, mida räägitud filmis esitati vaatajatele, kuulajatele.

Saladus on külgetõmbejõud.

Inimene tõmbab oma mõtetega ligi kõike: suhteid, raha, probleeme, õnne, KÕIKE. Tavaliselt keskendume sellele, mida me ei taha ja sellega võimendame negatiivsust ning saame topeltkoguses hädasid kaela. Filmis jagatakse soovitusi, kuidas oma mõtetega paremini toime tulla. Kuna inimene toodab päevas tuhandeid mõtteid siis nende täielik valitsemine nõuaks liiga suurt energiat ja aega. Soovitatakse tegeleda oma emotsioonidega ehk positiivse energiaga. Kui sa tahad olla õnnelik, siis ole. Ja kõik muu tuleb iseenesest.

Kirjutasin välja ka mõned inglise keelsed mõtted, mis ühes muusikavideos esile kerkisid:

Today is the beginning of my new life.

I am starting over today.

All good things are coming to me today.

I am grateful to be alive.

I see beauty all around me.

I live with passion and purpose.

I take time to laugh and play every day.

I am awake, energized and alive.

I focus all the good things in life.

And give thanks for them.

I am at peace and one with everything.

I feel the love, the joy and abundance.

I am free to be myself.

I am magnificence in human form.

I am the perfection of life.

I am grateful to be… ME.

Today is the best day of my life.

Iga inimese asi on nüüd valida: uskuda, või mitte.

Mina isiklikult tahan sellesse teooriasse uskuda. Nimetagem seda külgetõmbejõuks, tahtejõuks, unistuste täitumiseks, imedeks.. milleks iganes. Kuid olgem iseenda vastu ausad, see ju toimib. Või ei?

Kui sul elus on kõik halvasti siis ma küsin, mida sa oled teinud, et mõni asi hästi oleks? Kui su elus on õnne ja rõõmu, siis ma küsin, mida sa selleks teinud oled?

Kes mind tunnevad, teavad, et mu elu pole ka alati just kõige õitsvam lill olnud. Mäletan neid kõige kehvemaid aegu.. 2010 aasta õnnetut hiliskevadet ja olukorda aastaid tagasi, kus sihti enam silme ees polnud. Olin täiesti läbikukkunud nii enda, pere kui sõprade silmis. On kaks valikut:

1) Jääd seisma, sinust ei saa kedagi ja sa ei saavuta midagi.

2) Paned paika oma prioriteedid, soovid, unelmad. Kujutled nende olemasolu ja hakkad elul pakutavatest võimalustest kinni haarama. Teed samme, et järjest paremaks ja edukamaks saad. Ehk: Sinust saab keegi ja sa saavutad midagi.

Ma valisin selle teise valiku. Loomulikult olen alles veerand teed maha käinud, kuid ma ei kahtle enam hetkekski, et ma jõuan välja sinna, kuhu ma unistan. Ma mäletan väga hästi, kuidas üks mu kunagine sõber ütles: ”Armastamine on tegevus. Tee seda! Ülejäänud tuleb ise!”. Tol hetkel ma ei mõistnud seda, kuid nüüd küll. Ma proovisin tema teooriat ka muude valdkondade peal. Kirjutasin paberile, mida ma soovin järgenvate kuude jooksul saavutada. Ehk siis panin paika prioriteedid.

Hea enesetunne!

Head hinded koolis.

Tervis!

Uued sõbrad!

Paremad suhted perega

.....

.....

Nagu näha, siis keskendusin esialgu ainult iseendale. See aeg oli minu jaoks väga raske, sest ma ei saanud praktiliselt mitte kellelegi toetuda. Pidin keskenduma oma eesmärkidele ja teised ei tohtinud mind selles osas segada. Uskuge, peaaegu kõik üritasid alguses selgeks teha, et ma nagunii hakkama ei saa. Sain! Ja sain ka teist korda! Saan kolmandagi, neljanda ja viiendaga saan ammugi hakkama. Ainult, et nüüd olen juba oma järjekindlusega tuntuks saanud. Sellega koos olen välja teeninud toetuse! Ärge arvake, et see on lihtne olnud või, et teie seda ei suuda.

Pigem tahan just öelda ja kinnitada, et absoluutselt kõik on teie enda teha. Peab olema vaid piisavalt palju julgust, pealehakkamist ja unistusi, mida ellu viia. Sest, mis sind takistab? Ainult sina ise!

Eileen Caddy - Saladus, mille abil sa elus võid kõike saavutada, on kõigepealt tugev soov midagi saavutada, seejärel veendumus ja usk, et saad sellega hakkama ning siis peab sul teadvuses olema selge, kindel ettekujutlus tulevikust ja sa pead nägema, kuidas see sammhaaval teoks saab, ilma et sa kordagi kahtleksid või lakkaksid uskumast.

Toitumisalast infot (seoses toidukauba õppimisega): Rasedatel naistel soovitatakse juua teed piimaga, sest see soodustab rinnapiima teket.

Aitäh!

Lestat 129

Creed – Higher

Ma peaksin mitu sissekannet pühendama paarile kallile inimesele ja nende eriti tähtsatele päevadele. Luban, et lähiajal saate minu siirad õnnesoovid ja sissekanded. Vajan vaid natukene tähtsat-vaba-aega!

Kirjutan natukene oma kiirest ja hirmpõnevast elus.

Mul on nii palju ettevõtmisi olnud. Ma ei ole kõikidega ühele poole jõudnud, sest olen mõned neist niiöelda minema visanud. Mõne päriseltki! Seened, kurgid ja möksi möllud on seljataha jäänud. Kahjuks ei ole selle aasta varud sugugi rahuldavad. Kurkidest ei saanud asja, sest ebaõnn tabas minu kasvuhoonet ja kurgipõldu. Peedi ja porgandisaagi üle ei saa nuriseda. Ilmselt tuleb kartuli-kaste, peedisupi ja porgandipiruka aasta.

Mu kodu on korras. Juhuu! Mu kodu on enamvähem korras. Riidekapi uksi avades ei jää kaltsulaviini alla, sest pesu on pakitud. Hiir võib ennast ka kööki nälga suretada, sest üldiselt enam nõusid ja toidujäätmeid kuskil ei vedele. Toa nurgast ei jõllita vastu tolmukoll, kuna ma käisin kõik kohad lapi ja mopiga üle. Nädalavahetusel jõudsin seega üsna palju tehtud, sest nii on kodus hea olla. Korras, lõhnav, valge ja kuiv kodu! Aitäh!

Ma olen veelgi tublim! Käes on esimese perioodi viimane nädal. Iseseisvaid töid sajab kaela, arvestused jooksevad otsa ja viimased esseed nõuavad kirjutamist. Olen edukas! Nädala lõpuks selgub, kes jäävad finaali. Me Scarletiga võitleme küll igatahes usinast.

Uus eriala ja klass on vapustavad! Mulle meeldib igatahes. Mõned inimesed panevad jahmatama, sest nende idiootsusel ei paista piire olevat. Rohkem ajab see naerma kui teeb vihaseks. Ja rohkem teeb rõõmsaks kui kurvaks. Ja Scarletiga on nii kuradima lahe lihtsalt tunda, et me võime ka vahel täiesti normaalsed nende kõrval välja näha. Täna oli selline päev, kus ma olin kahele viimasel aastale tänulik. Olin väga tänulik vanadele õpetajatele, sõpradele ja situatsioonidele. Kaks viimast aastat on minu ja Scarleti olemusele, eksisteerimisele, mõtlemisele, ettekujutlustele, eesmärkidele, oskustele ja kõigele muule nii palju sellist juurde andnud, mis annavad meile teiste ees suure eelise. Meil on eesmärgid, meil on vahendid ja meil on täielik vabadus nendega oma voli järgi toimetada. Kui vaid tahame! Teised peavad veel kõvasti õppima.

Hetkel tänan ma Scarletit, et ta mulle selle uue eriala mõtte pähe süstis. See on oodatust tugevama mõjuga. Loodan, et järgnevad kaks aastat muudavad meid veelgi lähedasemateks sõpradeks ja kursaõdedeks! Aitäh Sulle!


Aitäh!

Lestat 128

Millegi hea terviseks!

Jälle ja jälle! One Last Breath – Creed


Muusika on minu elus väga oluliselt kohal. Ilmselt oleks ta veelgi olulisemal, kui ma oskaksin kitarri või klaverit mängida. Ühesõnaga minu suureks inspiratsiooniks on mingid teatud lood, mida ma siia sissekannete ette paigutan, kui au kohale. Soovitan need lood mängima panna ja siis mu kirjutatut lugeda. Lihtsalt tekitamaks samalaadset tunnet, mis minul endal loometüki kribamise ajal.

Kui ma midagi siin maailmas tõeliselt armastan, siis on see mu võime teatud hetkedel mitte-millestki-olulisest eufooriasse sattuda. Tavaliselt järgneb mu hüper-heatujulisusele põhjapanev masendus ja pisarad, kuid õnnelik on hea olla, kasvõi korrakski. Mitte, et seda nüüd siis nii harva juhtuks.

Hetkel on minu õlgadelt maha hüpanud suurim viimaste kuude koormus. Ma olen oma järeleksamiga ühele poole saanud. Ma ei tea hetkel veel selle tulemust, kuid sisetunne ennustab edukat sooritust. Lapsepõlvest mäletan neid kohutavaid pahategusid, mida ma suutsin mõnikord teoks teha. Hiljem oli selline hirm nahas, et koju minek või ülestunnistamine nõudsid suurimat pingutust. Mure oli kohutavalt rusuv ja peast käisid läbi kõiksugu mõtted. Ettekujutlustes sosistasid kuradikesed ette vaid halvimat saatust! Koju minnes või üles tunnistades selgus, et karistust ei järgnenud või oli see tühine võrreldes oodatuga.

Meil Maikega tiksusid peas kaks mõtet: Me ei oska midagi, me ei soorita seda. Ometi olime kohale ilmunud, ometi kaamestusid meie näod eksamiküsimusi nähes, ometi kord võtsime ennast kokku ja uskusime iseendasse. Ma tean, et tibude lugemiseks on endiselt veel liialt vara, kuid natukene maksab ka endasse uskumine!

Kas ma saan oma Aphrodite kleidi? Päris ausalt, ma ei saagi sellele enne vastata kui kindel hinne on teada. Usun, et saan! Oojaa, Aphrodite kleidikene on mu enese kätega meisterdatud valge kehakate. See on mõeldud spetsiaalselt minu edu tähistamiseks. Esialgne variant.. ehk oli liialt paljastav! Seega tuleb valmistada midagi kohasemat. Aphro-Monroelik!

Midagi veel! Mõnikord on nii, et väga kallid inimesed libisevad kaugele. Nende öeldud sõnad pole enam need. Nemad pole enam nemad! Nemad libisevad sinust välja nagu midagi igapäevast ja tüütut. Lihtsalt niisama! Mitte, et ma seda tahaksin, mitte ,et ma seda ise teeksin. Lihtsalt ühel hetkel tunned, et sa ei taha, et see kunagi oluline istuks võõrana su kõrval diivanil ja oleks enam-mitte-nii-eriline-ja-oluline!

Lestat 127

Mul jäi omapoolne tagasiside andmata selles osas, mis puudutav õnne. Õnne teema on mingis osas minu jaoks absoluutselt oma väärtuse, vajalikkuse ja olemasolu kaotanud. Mitte, et ma seda eiraksin või vähe oluliseks peaksin. Loomulikult on sellel mingi kindel definitsioon.. minu elus.

Ma vist kuulsin seda täna ja mulle meeldis see, mida kuulsin. Mis teeb inimese õnnelikuks? No meil kõigil on omad unistused ja koht, kuhu tahame jõuda. Neid inimesi ei ole, kes millestki ei unistaks.. kui neid on, siis neid tegelikult ei eksisteeri. Mõned inimesed näevad ebaedust hoolimata retsilt vaeva ja saavutavad midagi, jõuavad kuskile ja.. saavad õnnelikuks? Ei! See tähendaks, et nad lõpetaksid unistamise ja kaotaksid oma elust eesmärgid ja ei püüdleks enam kuskile.

Kujuta ette praegust hetke teistsugusena: Sa oled ropult rikas ja kuulus laulja. Sa oled metsikult kena ja sind austatakse. Teisest küljest ümbritsevad sind segased paparatsod ja pupekatest fännide hordid. Sinu privaatsus on jagatud The New York Time´siga ja tegelikult ümbritseb sind vaid hulk raha himulisi piraajasid. Ja vaata kui sa niimoodi mõtled, siis võibolla tunnedki, et nurisemiseks pole põhjust.

Mina ise olen paadunud Fausti fännitar. Ma näen vaeva, et sellest saastast välja paista. Isegi kui mõnel päeval on ainukene hea asi see, et jätan vingumata ja naeratan, olen endast miski andnud. Ma liigun õnne poole ja nii on võimalik, et ühel hetkel saabun sellele väga lähedale. Võibolla saan selle kätte, kuid hetk hiljem lakkab minu olemasolu. Siis leian minagi Faustile sarnaselt elumõtte.. selle tera!

Palju tsitaate õnne kohta!
1.Õnn on see, kui ônn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kôrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga.
2.Õnn on nagu energia jäävuse seadus: ta ei teki millestki ega kao kuhugi. Ta on alati olemas ja vaid kandub edasi ühelt inimeselt teisele. Enamasti teisele.
3.Õnn seisneb tegelikult ainult pisiasjades: pisike pits, pisike auto, pisike maja pisikese metsa serval, pisike seks pisikeste naistega pisikeses Eesti Vabariigis jne., jne.
4.Kui sina murrad jalaluu, on see ônnetus. Kui jalaluu murrab sinu naaber, on see ônn.
5.Õnn on haigus, mida üheskoos pôetud. Keegi põetajana, sina haigena.
6.Kui sind avaldatakse ajalehes, on see sinu ônn. Kui ei avaldata, on see lugejate ônn.
7.Õnn on olla koos oma rahvaga. Mitte väga lähedal ja mitte rohkem kui kord aastas.
8.Õnn on see, kui sa tahad hommikul tööle minna ja ôhtul koju tulla. Kui sa ei taha, on see samuti ônn - sinu kolleegidele ja sinu abikaasale.
9.Kui sa oled elus ja terve, on see ônn. Ega see hauakaevajalegi ônnetus ole - ükskord vajad sa teda niikuinii. Ainult arstide ônn see küll ei ole.
10.Õnn on kôikjal sinu ümber, ta tuleb vaid üles leida. Räägitakse, et môned on leidnudki. Rohkem pole neid siinmail nähtud.
11.Õnn on kaunites silmades. Kui need ei asetse liiga lähestikku, ega vaata kôôrdi.
12.Õnn ei seisne rahas, küll aga vôib raha olla ônne allikas. Sinu oma on ammu kuivanud.
13.Kôik, mida sa elus teinud oled, tuleb sulle ükskord tagasi. Kui aga oled kellegi ônnelikuks teinud, siis ära loodagi: ônn ei pöördu kunagi tagasi. Vähemalt sinu juurde mitte.
14.Kus ônne on, sinna tuleb seda aina juurde. Kus pole, sealt vôetakse ka viimane ära.
15.Vahel on ônneks väga vähe vaja. Nagu ka ônnetuseks.
16.Õnn on suhteline. Õnn on, kui väljas sajab vihma, aga toas on soe, ütled sina. Õnn on, kui on tuba, ütleb kodutu. Õnn on, kui on vihm, ütleb beduiin.
17.See pole veel ônn, kui saad soojal Lôunamere saarel palmipuude all puhata. Õnn on see, kui sa kookospähkliga vastu pead ei saa.
18.Õnne tipul viibida pole veel mingi ônn. Õnn on, kui tipp pole liiga terav. Ja liiga kôrgel. Ja liiga kaugel.
19.Õnn esineb vaid kahes olekus: ta on kas alles ees vôi juba möödas. Sinu puhul pole teda olnud ega tulegi.
20.Igaüks on oma ônne sepp. Sina oled alasi. Ja saad vasaraga pähe.
21.Isegi viiesendine münt vôib sind vahel ônnelikuks teha. Kui ta on viiesajakroonise sisse keeratud.
22.Õnn oleks kogu aeg noor ja ilus olla, sest siis ei hakkaks sa kunagi pensioni saama. Ja see on juba tôeline ônn.
23.Õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kôrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks.
24.Õnn on lühike ja räpane nagu lapse särk. Sinu ônn on veelgi lühem ja räpasem.
25.Õnn on kui on. Kui pole, tuleb järgi minna.
26.Õnneks on vaja ainult kolme komponenti: jahu, piima ja mune. Sega need kokku, küpseta pannkooke, söö ära ja sa oled ônnelik... Kuni tuleb keegi ja ütleb, et munad olid halvaks läinud.
27.Anna kerjusele kasvôi viis senti ja sa teed ta ônnelikuks. Just niipalju oligi tal veel autorahast puudu.
28.Ära narri oma ônne. Las tema narrib sind.
29.Ära mängi oma ônnega. Ta pole ju sinu oma.
30.Rikkus ei tee kunagi päris ônnelikuks, sest alati leidub keegi, kes on veel rikkam.
31.Ära flirdi ônnega, isegi siis, kui tal on tôesti ilusad jalad. Vôib juhtuda, et sa pole tema mehega ühes kaalus.
32.Õnnelikuks vôid saada siis, kui maksuamet maa pealt kaob. Ja see juba ei kao. Maksuamet teeb ônnelikud inimesed veel ônnelikumaks, ônnetud aga veelgi ônnetumaks.
33.Ära soovi kunagi kellelegi ônne, sest kes teab, äkki tulebki.
34.Vahel vôib ônn sulle isegi naeratada ... hambutut naeratust.
35.Lôppude-lôpuks on ônn ka see, kui sa loed tänase Postimehe läbi ja ei leia surmakuulutustest oma nime.

Õnne! Jaksu ja tervist, et seda leida!
________________________________________

Lestat 126

Apocalyptica – Grace (Midagi väga inspireerivat tänasel õhtul!)


Viimaste kuudega on minu ideed, plaanid ja erinevad võimalused vaheldunud nagu tuled fooris. Kui meenutada minu tunnetefoori, siis sirab seal hetkel selgelt roheline tuluke. Ma olen rahul sellega, millise valiku lõpuks langetasin.

Viimati kirjutasin sellest, et leidsin uue töökoha. Ma olen varasemalt pidanud koostööd tegema kõiksugu erinevate ülemuste ja töökaaslastega, kuid praegune on kaugelt üle kõikidest eelnevatest. Kahjuks ei ole mul midagi rõõmustavat öelda. Ma ei taha sildistada ühtegi rahvust sellepärast, et mu kokkupuude ühega nende esindajatest on halb. Siiski sel korral peab eelarvamus paika ja Hr China on väärt kriitikat. Ma pole kunagi pidanud kokku puutuma vargast ja petisest omanikuga. Absoluutne nahaalsus, orapidajalik mõtteviis ja tegutsemismallid on tõsisemad märksõnad. Olen oodatust tugevam ja mässumeelsem, kuid ilmselt mitte piisavalt järjepidev enesepiinaja. Mis tähendab, et hakkan julgelt vastu ja töötan senikaua kui külma närvi suudan säilitada? Sellele peaks järgnema sabotaaž. Prussakad, närilised, töö- ja tervisekaitse.. peaksid asja kenasti ära korraldama. Let’s see!

August tõi meie perre, kaks imearmsat poisslast – Emili ja Nevili! Tädi Haldja ja tema pere jaoks on need kaks kui kõige oodatumad Inglid taevast. Nende suur õde, kes armastab mind oma suuremaks õeks nimetada (ja pidada) ütles midagi väga armsat ja meeldivat. Pidasime vestlust teemal, et temal on nüüd kaks väikest venda, kelle eest hoolitseda. Ketu parandas mind ja ütles, et Meil on kaks väikest venda. Ja, mis võiks veel toredam olla?!

September toob natukene keerulist aega. Käsikäes töö ja kooliga, üritan kuidagi pinnal püsida ja „emotsionaalsesse vanni” mitte uppuda. Püüan oma stressist üle olla, taas ärkvel ja ergas püsida. Umbes järgmise reedeni. Ma mäletan neid pingelisi aegu kevadel. Ma mäletan väga selgelt, kuidas ma olin salamisi käega löönud, kuid siiski fööniksina tuhast tõusin. Paraku hõbekuulide eest ei ole ka nii kenal linnul kuskile varjuda. Ilmselgelt tuleb mul ennast kokku võtta ja eneseusk taastada. Ülimalt raske on mingisugust positiivset enesekindlust uuesti saavutada. Tean, et Scarletil on selleks puhuks umbes sada rusikahoopi minu õlga varutud. See on puhta loomulik, et ma ei saa mitte mingeid lubadusi anda. Sel teemal tuleb ilmselt uuesti kirjutada, rääkida ja mõelda alles reedel 17.09.2010. One Last Breth!


Õnnelause Lestati moodi: Teisena teadvustan, et nii on hea!

Aitäh!