kolmapäev, 3. november 2010

Lestat 132

Piisab ühest valest loost, halvast sõnast, minutilisest vabakslaskmisest, kurjast pilgust, väiksest pettumusest ja tundest "kõik on valesti", et jõuda punkti, kus väidad: Ma täna ei jõua, ei jaksa aga ega ei taha kah!

Minu punkt leidis aset eile. Aga pärast punkti algab enamasti uus lause!

See oli üks pühapäevane lõunapoolik kui mu kehast sööstis läbi külmajutt ja tuline leek ühe korraga. Puhas tundmine, et see aset leiab täitis kogu mu hommikopooliku kuni teokssaamiseni. Ja ometi tahaksin ma rohkem teada kui tunda. Ma ei tea, millest see tuleb, et ühel või teisel viisil on inimestel komme samma ämbrisse mitmeid kordi astuda. Ühel või teiselt viisil algavad ja lõppevad Need ühtemoodi. Võibolla oleksin ma võinud kuidagi teistmoodi käituda ja võibolla olin seda Teistmoodi juba piisavalt palju teinud. Ja olengi tagasi punktis, kus analüüsin ennast selleasemel, et see heaga lõpetada. Ma olen juba kõik teinud!


Kirjutamiseni!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar