kolmapäev, 3. november 2010

Lestat 131

Äärepealt oleksin ühe kuu maha maganud?! Milline raiskamine, eks.

Jätkan oma vana traditsiooni ja kirjutan ühele heale sõbrale pühenduse sünnipäeva puhul.

3. november. 1985. On tuttav? Jep, see peaks olema Sinu sündimise päev.

Arvasin, et Sinust kirjutamine tuleb mulle lihtsamalt, kuid nii see siiski pole. Üritasin tabada mõnda eriti head mälestust või mõtet seoses Sinuga, kuid pähe kargas neid umbes tuhat ja valimisega tekkis äärmiselt suur probleem.

Kui ma Sinu peale mõtlen siis esimese asjana kargab pähe Sinu mõtlik olek, rahulikkus ja muigamine. Päris vihasena ei olegi ma Sind ilmselt näinud, kuigi ma ise olen Sulle vihastamiseks mitmeid kordi põhjust andnud. Sind iseloomustab usaldusväärsus ja suurpärane mõistmisoskus. Pole just palju meesterahvaid, kes viitsiksid naisterahva halamist kuulata ja sellele tundideviisilisi vastukajasid anda. Sa oled üks väheseid inimesi, keda ma üsna pimesi usaldan.

Sinus on ka midagi, mis peaaegu kõigile meelde jääb, kellega Sa vestelnud oled. Sa oled arukas ja omamoodi mõttemaailmaga. Võibolla mõni peab seda veidraks, teised ei saa aru, kuid kolmandad näevad ka seda suunda, kuhu Sa liigud ja jõuda kavatsed. Ma arvan, et see on äärmiselt tänuväärne omadus, mida Sa ise samuti peaksid hindama.

Ja minu soov/soovitus sel aastal ongi see, et jää alati selleks, kes Sa oled ja Sinu juurde leiavad tee need inimesed, kes Sind väärt on.

Aitäh Sulle, et pühendasid minule mõned tunnid oma tänasest päevast! Ja tänan Sind sõpruse, toetuse ja põnevate mälestuste eest!


Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar