I’m spinning!
Mul on mõnikord selline tunne, et mu pea lõhkeb kõiksugu planeerimisest ja mõtlemisest. Ma pean iga kord tõdema, et sellel nagu polegi mingit erilist jõudu. Tavaliselt kõik laabub. Täpselt nagu sinu elu elaks sind ja mitte vastupidi.
Kuidagi kummaline on mõelda, mis saab paari kuu pärast..?! Ma tahaksin reisida ja mõnda aega välismaal elada. Hetkel ei ole ma selle unistuse nimel just kuigi palju vaeva näinud. Ma arvan, et selle minemise hind oleks praegusel juhul ehk liiga kõrge. Mitte, et ma ei tahaks.. oi, kuidas tahaks!
Edasiõppimine. See on üks reaalne variant, mille ma neljapäeval käsile võtan. Hetkel on mul selle suhtes väiksed hirmud, kuid loodan, et need ei muutu kuidagi tõelisuseks.
Seni aga.. samm, samm, hopp!
Võtsin siis julguse kokku ja panin endale fotograafi juurde aja kinni. Kasutan oma kinkekaardi ära ja veedan ühe tunnikese kaamera ees. Olen täna päris palju mõelnud, millistes situatsioonides ennast pildistada lasta. Igatahes mulle need ideed juba meeldivad ja loodan, et lõpptulemus on hea. Esmaspäeval siia küll ühtegi pildi ei leki, kuid mujale kindlasti.
Endast kirjutada on lihtne: räägid, mis meeldib, mis mitte, mis hobid sul on, milline iseloom jne. Millise pildi sina endast räägiksid? Ma arvan, et minu piltidelt leiab sekretäri, kes oma tööd armastab ja vahepeal sellest tüdinenud on. Sealt leiab midagi minu vampiiriarmastuse kohta. Ja võibolla on minus peidus sellised pooled, mida kõik veel näinud ei ole. Valgus ja varjud.
John (Robert) Fowles - Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse. (“Liblikapüüdja”, 1963)
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar