Lena - Satellite (Germany)
Ketran seda lugu oma peas. Ja paari mõtet ka.
Täna oli tähtis päev. Täna oli viimane eksam, mis peaks mu lõpetamise üle otsustama. Täna siis!
Ma tahaksin hõisata ja ametlikult kuulutada, et olete minu lõpetamisele oodatud. Kahjuks ma ei saa seda teha, sest ma ei tea selle eksami tulemust. Hommikul bussile minnes tundsin kergendust. Ma ei olnud närvis ega pabinas. Natukene küll kõhus keeras, kuid see oli minu puhul igati tavapärane ja normaalne.
Eksam algas dokumendi vormistamisega ja oleks pidanud jätkuma testi või suulise osaga. Meie üllatuseks algas see mõlemaga. Eksamiruumi sisenes kaks õpilast, kes valisid endale piletid. Ettevalmistamise aega oli maksimaalselt 10-15 minutit. Vastata tuli kolmele küsimusele personalitööst, psühholoogiast ja dokumendi- ja arhiivihaldusest. Sellega ei olnud ma absoluutselt arvestanud, et pean kõiki neid aineid suuliselt vastama.
Ma tean, et sekretär peab igasugusele pingele vastu pidama. Ilmselt ei ole ma siis piisavalt valmis, sest see vestlus lõi mu rivist välja. Ma ei taha öelda, et ma ei saanud mitte millelegi vastamisega hakkama, kuid endast välja läksin ma igatahes. Puhkesin kohe nutma kui ruumist välja sain. Nii palju siis sellest!
Supermassive Black Hole – Mul on sellega probleem. Scarlet sai kindlasti kõvasti naerda kui keset koridori paigale tardusin ja hetk hiljem minema jooksin. Ilmselgelt sain enda üle samuti naerda. Oma niigi nutetud silmadega ei oleks ma suutnud veel midagi musta-augu-laadset läbi elada.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar