Olles millegi kindla poole teel, muutub liikumine kuidagi sihipärasemaks. Olgu siis ees, kas hea või halb. Ma tunnen, et muutused on olnud liiga kiired ja see on mind hetkeks ära kurnanud. Sellest hoolimata olen endiselt positiivne, sest edukas on see, kes suudab ebaõnne mäest niimoodi alla sõita, et luid ei murra ja saab omal jõul tagasi mäkke ronima hakata.
Ma olen palju tugevam kui siiani arvasin. Eile veetsin võrratu õhtu koos kursusekaaslastega. Olles üks neist ja samas olla täiesti vastand sellele, mida nemad! Lõpetaja – mitte veel lõpetaja. See nõuab meeletutes kogustes positiivsete mõtete laadungeid. Oskust seada teiste õnn kõrgemale kui enda ebaõnn. Kõige raskem on andestada iseendale.
Ma tahan seda veelkord kirjeldada. Öelda, mis tunne see on. Kui kooli lõpuni oli jäänud napid poolteist kuud, oli mu hinnete seis nutune. Õigemini mingit seisu polnud tekkinud. 7-8 ainet nõudsid läbimist. Aega tundides käimiseks oli minimaalselt. Isiklikke ja perekondlikke tragöödiaid ei pea ma vist samuti meelde tuletama ega hakkama. Jagades tähtsaimat ressurssi, mis inimesel olla saab (aeg), kooli, kodu, töö ja õppimise vahel, suutsin midagi looma hakata. Ma ei saanud endale lubada vabasid nädalavahetusi, kaua magamist, und üleüldiselt, kurvastamist ega masendust. Mõnikord ei saanud ma endale lubada isegi mitte sõpru.
Teate?!? Ma olin meeletult tubli. Ma sain sinnamaani hakkama. Pälvisin nii mõnegi õpetaja heakskiidu ja lõppkokkuvõttes ei olnud ka hinded kehvad. Kõik hakkas sujuma ja tundus isegi liialt korras olevat.
Saabus 15. juuni 2010. Viimane eksam! Aken tulevikku!
Dokumendi- ja arhiivihaldus, eetika, etikett, psühholoogia, personalitöö ja sekretäritöö. 7 ainet, millest mõni kestis kaks aastat. Mõnda neist ainetest õppisin kaks aastat tagasi. Täielikult ettehoiatamata tuli meil eksam sooritada suuliselt. Ebamäärase pikkusega ettevalmistusaja jooksul tuli vastata 3-4 küsimusele ja need komisjonile ette kanda. Mida ma ka tegin.. Mis kuradi moodi saavad 3 küsimust määrata sinu taseme 7 aines? Minu tase oli siis allapoole igasugust arvestust? Muidugi, tagasisidet ma ei saanud. Võiksin saada?!
Sel hetkel muutusin ma osaks statistikast. Selleks osaks, kes ei lõpetanud. Mis kõige masendavam ja jahmatavam, meie järeleksam toimub alles sügisel?! Minul kui õpilasel, puudub absoluutselt igasugune kaitse sellise ebaprofessionaalse kohtlemise vastu. Haridussüsteem hekseldab su miniosadeks, nätsutab läbi ja sülitab välja. Veab neil, kes ägavad seepärast, et teadmistepagasit ei jõua minema kanda, kuid kahju neist, kes ühel jalal komberdades minema peavad loivama.
Ma olen lihtsalt pettunud ja üllatunud. Aga ma ei ole alla andnud!
Ma tänan oma kursuse kalleid lõpetajaid, kes olid eilsel kursusepeol väga toetavad. Homsel lõpetamisel kohtume ja tänan teid ka juba ette ära, et soovite mind lõpupildile.
Aitäh!
Pärituult oskavad paljud purjetada ja vähesed oskavad purjetada vastutuult ning kes on suutnud trotsida torme ja tagasilööke ehk siis purjetanud vastutuult, sellest kogemusest purjetab ta hiljem pärituules osavalt ja kiirelt, ja siis tulevad teised jahid, purjed selg ees vastu- mina vähemalt arvan nii. Oluline on, et mast vastu peaks:)
VastaKustutaMa olen iseenesest sama meelt!
VastaKustutaPeamine, et ma ei saaks selleks jahiks, mis teistest üle sõidab. Onju?
Jah nõustun et ei tohi ise muutuda jahiks, mis teistest üle sõidab. Kuid oluline on see, et samas teised üle Sinu jahi ei sõidaks. Seetõttu on oluline, et jahil oleks korralik ning tugev ja samas painduv mast ja jahi kere valmistatud vastupidavast materjalist ning purjed mis kannataksid ka kõige kiiremaid tuuli ja tormi puhanguid.
VastaKustutaOlen Sinu mõtisklusi ja arvamusi elust enesest lugedes saanud tuult oma purjedesse, sest neis peitub ja avaldub vaimu-ja hingejõud. Äitah!
Palun, palun!
VastaKustutaKuid tundub, et Sinuski peitub seda samust mõtisklejat. Kas kirjutad ka midagi (jutukesti, luuletusi)? Või pigem loed teiste kirjutatut ja naudid seda?
Olen mõned luuletused kirjutanud, kuid need iseenda sisemaailma korrastamiseks ja auru välja laskmiseks. Mõtiskleda mulle meeldib, sest see avardab ja laiendab silmaringi ning on heaks võimaluseks vaimul reisida erinevates mõtte dimensioonides.
VastaKustutaKuid mulle meenus, et olen kirjutanud hea portsu esseesi aga neid kooli jaoks. Olen oma loomeproduktidega rahul ja siiamaani ka õppejõud on esseed positiivselt vastu võtnud.
Sinu kirjutised on kui lendlevad lehed(mõtted) tuules, kus leht(mõte) keerutades ja tiireldes maapinnale(lugeja teadvusesse) jõudes erinevaid külgi ja värvi näitab, mis on kirevad ja lummavad. Ootan põnevusega uusi lehti ja soovin Sulle ilusat foto sessiooni. Äitah!
:)
VastaKustutaTore!