Lestat 123

Jajah, ma tean!

Ma ei ole sel kuul produktiivne olnud. Nagu ka eelmisel ja üle-eelmisel mitte! Probleem ei olegi selles, et millestki kirjutada pole olnud, vaid selles, et teemat on üks ja mitu peale.

Kui kevad hakkas tulema siis olid asjad enamvähem samas seisu, kus nad praegu on. Sama teadmatus, samad plaanid ja ootused, samad jamad ja takistused. Võrreldes kevadega olen ma hulga paremas emotsionaalses seisundis. Paljude probleemide puhul olen kiirelt ja konkreetselt käitunud ja need korda ajanud.

Üks erinevus kevadise minu ja praeguse mina vahel on positiivsuse ülekandmine. Teatud asjade koha pealt olen ma positiivsem, kuid teiste koha pealt olen ma veelgi pahasemaks muutunud. Näiteks hetk tagasi tegin puhastust oma MSNi Sõprade grupis. Teid jäi nüüd 4 järele. Mitte, et see nüüd mingi maailma olulisim list oleks, kuhu kõik pürgima peavad. Tegelikult ei olegi tähtis see, kes seal on ja kes pole, vaid, miks nad on või, miks mõnda seal enam ei ole.

Pidin tõdema, et ma ei ole hea inimeste tundja. Samas ma pole ennast üheks neist ka pidanud. Ma arvan, et oma sõpru tunnen ma piisavalt, kuid mõningate puhul kipun lõpuks eksima. Mul on ka teine teooria – Inimesed muutuvad ja inimeste vahelised suhted muutvad. Ma ise ei ole samuti just maailma kõige usaldusväärsem, ausam ja toredam inimene, kuid ma proovin olla vähemalt pooleldi nii hea kui need kõige kõigemad olema peaksid.

Mida aeg edasi, seda rohkem saab mulle selgeks, et minu enda põhimõtted tekitavad mulle teatud mõttes suuri jamasid. Ma pole küll mingi süütuke ja moraalijõnger, kuid üritades midagi sellelähedast mõnikord olla, siis kipun kaotama lähedasi inimesi. Ilmselt sellepärast, et ma olen sellega harjunud, kipun ma mingitel perioodidel peaaegu üksi jääma. Võibolla ongi teine minu väga halb omadus see, et ma lasen inimestest kergesti lahti kui nad, millegi vastu eksivad. Lõppude lõpuks saab rahul olla ju ainult siis kui sa pead sõpru usaldusväärseteks, ausates, otsekohesteks ja väärilisteks oma sõprust nautima. Või kuidas? Järeldada võib siis seda, et listipuhastuse võtsin ette sellepärast, et keegi kuskil eksis nende viimaste kriteeriumite vastu.

Paulo Coelho - Tõelised sõbrad on me kõrval siis, kui meil midagi korda läheb. Nad toetavad meid, rõõmustavad meie võitude üle. Valesõbrad on need, kes ainult siis, kui on raske, ilmuvad kohale, kurb nägu peas, “solidaarsusest”, kuid tegelikult pakub meie kannatus neile oma õnnetus elus vaid lohutust. (“Zahir”, 2005)


Aitäh!