Kirjutan kiirelt, kiirelt oma viimasest tööpäevast muuseumis.
Hommikul külastas mind raamatupidaja, kes kinkis mulle väga kena raamatu pealkirjaga „Kirjarahva pildiraamat“. Nagu ka nimi ütleb, on seal kirjutavate loomeinimeste fotod. Suured tänud selle meeldiva kingituse eest, sest ma ju absoluutselt armastan kõiksugu raamatuid.
Enne lõunat külastas mind meie tore meesterahvast osakonnajuhataja ja kinkis ühe kollase päevalillekese. Ta tänas mind tehtud koostöö ja abivalmiduse eest ning oli veidikene nördinud, et ma juba lahkuma pean.
Pärastlõunal ostsin poest kommikesi ja viinamarju ning pakkusin neid vähestele majas viibivatele inimestele. Üks neist ruttas oma kabinetti ja tõi mulle marzipani komme, mis minu absoluutsed lemmikud on. Ka tema oli kurb, et meie koostöö lõppema peab. Kusjuures pean ise ütlema, et mul endal ei ole sugugi kahju edasi liikuda. Elu on täis uusi võimalusi ja ühe koha peale ei tohikski kauaks jääda.
Enne päeva lõppu külastas mind ka direktor, kellega mul on olnud väga huvitav koos töötada. Olenemata sellest, kuidas ma siia tööle umbes pool aastat tagasi sain.. hoolimata ka sellest, mis kõik on kaasnenud selle tööl käimisega.. olen ääretult tänulik selle omapärase kogemuse eest. Usun, et sellist muhedat ülemust pole eriti paljudel olnud. Temagi kinkis mulle kollase lillekese ja soovis edu ning jaksu edaspidiseks.
Mõtlesin nüüd nende kollaste lillede peale. Mina olen selliseid erksa tooniga kaunitare kinkinud inimestele, kes on särtsakad ja elavad. Huvitav, kas need inimesed näevad mind ka sellisena, et julgesid mulle neid kinkida? Olgu, kuidas on, mina olen igatahes meelitatud.
Mul on uudiseid! Ei, ma ei ole rase. Ei, ma ei hakka abielluma ja Ei, ma ei võitnud miljonit. Kuid minu järgnevad kuud on planeeritud ja mingis mõttes kindlustatud. Minust saab septembris Müügikorralduse Kursuslane. Uskuge või mitte aga see Preili Lestat on kuradima õnnelik ja õppimishimuline ikka küll. Lisaks leidsin ka tööotsa ühes väikeses hiinakas. Triinu arvas selle peale, et olen samasugune hull ringisahmija nagu minu kallis tädi Haldjaski. Ma ainult naersin selle peale ja tundsin, et olen pärast paari kuist ebaõnnemäest alla laskumist taas üles ronimas.
Aitäh, aitäh, aitäh!
P.S: Jah, olen küll KÕIGE ilusam, KÕIGE targem ja KÕIGE osavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar