Lestat 148

Teate seda tunnet ? Kui teile teatatakse mõni väga halb uudis. Ümberringi nagu elu keeks aga teid ümbritseb üks uduloor, kus aeg peatub ja kisa-kära muutub haudvaikuseks. See hetk tundub teile igavikuna ja sellest toibudes muutuvad hääled valjemaks, valjemaks.. START! Kõik järgnev toimub kui repeati peal olles!

Per.... mu kott jäi lauale. Jooksin ühest klubi otsast teise. Süda peksles sees ja süda puperdas, oleks kott ometi alles. Paanikaks oli põhjust, kott koos dokumentidega ja päeval teenitud rahaga olid läinud. Äkitselt valdas mind meeletu vihahoog. Suundusin turvamehe juurde, kes mind terve õhtu oli jälginud. Küsimusele, kas ta ei oska mind koti otsimisel aidata.. sain vastuseks.. otsi prügikastist ja WCst. Mida too tüüp küll jälgis kui isegi seda ei suutnud meelde tuletada, et ma oma koti kaasa võtaksin? Mees on pervert, olgu tal seljas misiganes vorm!

Murest murtuna tuiskasin mööda prügikastidest ja põikasin sisse WC-desse. Jälle see hetk.. sisenesin ruumi ja nägin kraanikausi äärel oma musta kotti. Lukk oli avatud ja sealt paistsid mõningad mu asjad. Kaarditasku, mündikott, meigiasjad.. uksel jäin veel seisatama ja jälle tabas see vaikuse hetk.. süda puperdas ja asju läbi tuulates, tekkis enneolematu hüsteeria, paanikahoog.

Kohale jõudsid ka Arvi ja Krista. Järgnevat ette nähes lukustas Krista ukse. Loopisin oma tühja mündikoti ja kaarditasku mööda pisikest ruumi laiali, hakkasin ettejuhtuvat peksma. Oma obaduse said peegel, seinad, pott.. suutsin kõik võimalikke sõnu õhku loopida, nutta ja karjuda. Ennast ja neid maa põhja neada. Ma ei ole elus nii kurb ja vihane samaaegselt olnud. Ma ei tea, kust ma selle energia ja jõu võtsin, et niimoodi ennast välja elada. Tundsin, et kui üks neist kahest mind kasvõi korraks puudutab.. tõrjun ka nemad eemale. Pärast mõningast hüsteeritsemist otsustasin kontrollida, kas kõik dokumendid on alles.

Lappasin aeglaselt, pisaraid pühkides ja nuuksudes, kaarditaskut läbi. Mu näole tekkis kerge muie kui suutsin selgelt eristada...... mida?

Väike timeout!

Märk 1: Peole eelneval päeval sain kingituseks imeilusa rahakoti. Kahjuks unustasin selle maha ja ei olnud seda veel raha ega dokumentidega jõudnud täita.
Märk 2: Baarileiti ääres turgatas pähe mõte, panna paberraha mündikotti, kuid jätsin selle tegemata.
Märk 3: Unustasin oma telefoni jope taskusse. Tekkis mõte see ära võtta, kuid loobusin.

..... suutsin eristada ühes sahtlis oma päeval teenitud raha. Suudate te uskuda? See mustlaseroju varastas mu koti ja ta ei avastanud, et olin raha paigutanud dokumentide vahele. Võtsin raha sahtlist välja ja lehitsesin seda.. muie tekkis ka Arvi ja Krista näole ning õige pea kiljusime ja karjusime juba Kristaga koos. Ma ei suuda selle kirjeldusega kuidagi edasi anda seda, mida ma tundsin, kuidas seda väljendasin. Ma lihtsalt ei suuda seda edasi anda aga usun, et Krista ja Arvi mõistavad seda ideaalselt, sest nad kogesid seda hetke minuga koos.

Olen äärmiselt tänulik teile kahele, sest sellel hetkel oleks võõra inimese juures olek olnud kõige halvem asi üldse. Aitäh rahustamise ja minuga koos rõõmustamise eest!

Eric Clapton - Tears in heaven